12. veebruar

Isa, hoia meid ülemõtlemise eest. Et me ei teeks sõnu seal kus pole vaja. Et kõik PP-ga seonduvad inimsuhted austaksid sinu nime.

Hoia meid kahepalgelisuse eest. Et me maailmas oleksime samamoodi kui sinu ees. Isa, et meie valgus poleks kuskil sügaval peidus. Õpeta meid elama nii nagu sina, Jeesus, elasid.


Distsipliin! Püsivus! Mulle ei piisa sellest, et Jumal paneb mind siin täis ja ma jooksen ennast kohe uuesti tühjaks. See on see, mida me PP-l kuulutada tahame; mida Jumal tahab, et me mõistaksime ja tunnetaksime läbi, enne kui me PP-le läheme. Püsivus asjades, mis meid täidavad iga päev. Peame looma enda jaoks distsipliini, et jaksaks igapäevaelu kõrvalt PPga tegeleda. Jumal on korra Jumal. Selleks, et me hakkaksime lihtsalt mõtlema, et tahaks nüüd Piibli kätte võtta, peame looma distsipliini, kus me regulaarselt võtamegi Jumala jaoks aega. Õhtul on hilja mõelda selle peale, kuidas me tahame, et inimesed meid päeva jooksul näeksid.

Distsipliin on väga hea asi. Jk 4:13-15. Kui meist keegi ei näegi seda PP-d, mida me siis Jumalale räägime? Kas sa veetsid Jumalaga aega, kas kuulutasid vennale? Distsipliin on tähtis, eriti siis, kui me mõtleme, et päevad on kurjad. Kui me teeme Jumala riigi asju ja distsipliin on kadunud, siis on kuskilt otsast käärid.

Kuigi me võime teha Jumala riigi asju, võime hakata kiitlema oma kõrkuses.

Me ei peaks panema Jeesust nendesse asjadesse, mida meie teeme, vaid me võiks minna temale järele. Teha tema asju. Palvetades võime oma südame hoiakut jälgides näha, kummat pidi asjad meie elus on. Palvetes peaks olema nii see pool, kus me kutsume Jumala enda eludesse, aga ka see, kus me küsime, mida Jumal üldse tahab ja mis on Tema plaan.

Miks me üldse tahame, et Jumal teeks kõiki neid asju, mida Ta teeb? Miks me tahame Teda siia? Pikemas plaanis ei ole eesmärk see, et Jumal tuleks ja korraldaks PP-d. Me ei pruugi ise PP-d nähagi. Me vajame seda, et Jumal elaks meis täna ja homme ja kuna me juhuslikult ka PP-d korraldame, siis võiks Ta ka seal aidata. Me ei vaja Jumala lähedust selle pärast, et me vastutame PP kordamineku eest, vaid me lihtsalt vajame Jumala lähedust. Selle pärast, et me liigume homme ja täna maailma keskel. Kellel ei ole Jumala poega, sellel ei ole elu. Kelle sees on Jumala poeg, see saadab ka palju korda.

Jumalal on meie üle hea meel. Kui ta näeb nii väheste religioossete inimeste seas neid, kes tõesti otsivad Jumalat, siis see teeb talle tõenäoliselt rõõmu.

Kuigi eesti on üks paganlikemaid maid, ei pea me sellele sellist silti külge kleepima. Me tunnistame seda, et inimesed ei taha kuulda. Aga Jeesus ei kuulutanud nii. Jumal on oma poja välja pannud selleks, et kõik võiksid pääseda. Asi pole selles, kas me suudame selle jutu kellelegi maha müüa, vaid selles, kas see reaalsus jõuab inimesteni või mitte. Pole meie asi öelda, et inimesed ei taha kuulda, kui meil on kästud kuulutada! See on elu ja surma küsimus.
Jh 5:24

Mis peaks olema meis sellist, et inimesed tahaksid sellest teada saada? Meie ligimesed võiksid tulla ja öelda, et nad tahavad seda "midagi", mis meil on.

See, mis inimesi Jeesuse juurde tõmbas, oli see, kes ta oli. Kui meie seest paistab välja see, kes Jeesus on, siis rohkem pole vaja. Aga kuidas me sinna jõuda võime? Otsime armastuse viise Päriselt, Reaalselt.

Armastus on Võti... aga mismoodi? Piibel räägib sellest nii palju, aga me peaks lahti mõtlema selle, mida see tegelikult tähendab.

Armastus vaimuviljades (Agape) - armastus kui otsus.

Kuidas me saame reaalselt kasutada seda, et armastus on võti? Päriselt armastades inimest!

Nonii - teooria praktikasse kiiresti. Armastus, mis muudab ja saadab korda, tuleb Jumala käest. Pühitsus! Paneme endast kõrvale kõik, mis ei meeldi Jeesusele, mis ei käi asjaga kokku. Siis paistab meie seest välja Jeesus. Kui meie teod ei ole pühad, siis võime inimestele ka head, teha, aga ometi jääb see vili Jumala riigis väheseks. Kui meil ei ole pühadust, siis me ei saa Jumalat teenida. Olgem täiuslikud, nagu Jumal on täiuslik. Kuidas me saame teada, mida Jumal tahab teisele inimesele öelda, kui me ei ole puhtad südamelt ja pühad?

Me ei saa ootama jääda päeva, mil me tunneme, et me oleme nüüd jube pühad. Olles inimeste keskel, me peame mõtlema selle peale, et me olemegi Jumala läkitatud. Palvetame inimeste eest, keda näeme enda ümber. Jumal hullult armastab inimesi, meie ei oska nii. Me ei tule selle pealegi, kuidas Jumal inimesi armastab.

Kui Jumala vaim on kellegi peal, siis see tõmbab inimesi ligi. Jumal tahab inimesi enda juurde tõmmata. Kui me anname Jumalale võimaluse ja panustame kõik tema peale, siis viljad ei jää tulemata. Kes on autumaks tarbeks, aga puhastab end, seda hakkab Jumal tarvitama järjest suuremateks asjadeks.

Kui sa oled täidetud Püha Vaimuga ja see on tulnud sellest otsusest, siis pühendumus on see, mille abil sa saad seda säilitada ja välja näidata. Jumal on lepingu Jumal. Ta annab sulle, aga siis ta katsub sind läbi, kas sa ikka oled see, kes sa näitad end olema. Pühendumus on see, mis aitab meil vastu pidada, kui ta meid läbi katsub. Jumal ei anna meile rohkem head ega halba, kui me suudame alandlikult vastu võtta. Jumal tahab meile anda ja palju korda saata ja kui ta näeb, et inimene alandab ennast Tema ette, siis ta saab seda inimest kasutada. Aga ta ei pane kogu maailma päästmist ühe inimese peale. Kui Jumal meid kasutab, on nii lihtne kaotada ära see alandlikkus ja alandus. Kogu au Temale!

Kui me osaleme Jumala teenimises ja juhtub, et meie mõtted ja süda ei lähe kokku, siis kumb võidab? Kas suudame jääda alandlikuks!

Ülistus võiks sellisel üritusel olla midagi sellist, mis on reaalne ja kus Jumal on reaalselt kohal. Keegi meist, kes on inimeste ees ei tohiks kuidagi saada üles tõstetud. Et me ise ei tõstaks ennast kuidagi üles. Inimesed, kes tulevad üritusele võiksid näha, et tiimist õhkab ainult alandlikkust. Ainult seda, et me oleme seal Jumala armust. Et keegi meist ei ole selle võrra kõvem kunn, et me oleme tiimis. Pidevalt hoiak, et me kontrollime seda, kuidas me mõtleme, mida ütleme, kuidas käitume. Hoiame ennast all!

Vaimulik rusikareegel: kogu sinu teenimisest võtab Jumal ära selle võrra, kui palju sa võtad au endale. Selle, mis sa annad Jumalale, see toimib. Kui sa võtad au endale, siis selle võrra võtab Jumal võidmise ära. Jumal on reaalsusega kooskõlas. Ta ei anna kellelegi oma au. See on tema oma!

Jumal teeb iga päev midagi. Meil võiks pidevalt olla mingi julgustav äge asi, mida me saame teistele jagada. Pidevalt üks (või mitu) tunnistus(t).

Jumal tahab öelda: Ärge muretsege! Ärge vaevake ennast asjadega, mille te olete minu kätte usaldanud!

Ärge unustage ühtegi Jumala heategu!

Kõik see, mida Jumal meile täna rääkis, hakkab vilja kandma homme!

Kuulake, mida tüübid keeltes palvetavad! Me kunagi ei tea, kuidas Vaim tahab meid juhtida ja meie vastu kõnelda. Kellel on keelte and, palvetage julgelt keeltes! Kellel ei ole keelte andi, kuulaku! Jumal otsib kanaleid, mille kaudu meiega suhelda. Mõistus teinekord blokib kanalid ära.

Js 40:3-5/Lk 3:4-6

Palume Jumalal näidata, mille eest palvetama peab! On vahe, kas sa palvetad Vaimus või neid asju, mis ise mõtled. Palves ei taha ma lobiseda, teha sõnu, tahan, et asi oleks ehtne.

Jumal on hea!

Jah ja aamen!