Veel kolm päeva ootamist! Ma mõtlen pidevalt Temale. Mis siis, kui ma enam ei meeldi Talle? Oh oleks juba reede!
Täna oli koolis lahe – peale teist tundi läks poiste vetsus mingi toru katki ja kogu kool ujus. Hea oli, et see haisev toru polnud… Ülejäänud tunnid jäid ära, ning ma läksin Merkaga parki. Päike paistis ja oli väga soe. Rääkisin Merkale, et näen oma Kallimat Piiblipäevadel ja et ma juba loen tunde selleni. Merka tahtis ka tulla. Ta lubas vanematelt luba küsida, kuid arvas, et nagunii saab. Ta palus, et ma teda ka oma Kallimale tutvustaks. Lubasin seda teha.
Käisin trennis, ning koju jõudes otsustasin kirjutada oma Kallimale kirja. Enne seda õppisin homseks kõik ära, et ei peaks pärast enam sellega tegelema. Kirjutasin Talle, et ma armastan Teda. Kirjutasin Talle kõigest, mis viimastel nädalatel oli juhtunud. Kui ma kirjutasin, siis mulle tundus, nagu oleks Ta seisnud minu kõrval. Justkui ma polekski pidanud kirjutama, vaid oleks võinud kõike seda lihtsalt välja öelda ja Ta oleks mind kuulnud. Igatsen Tema järele…
28.4.09
22.4.09
Noored PP'l
Palume, et Jumal puudutaks noori PP'l, et noored, kellel seda just vaja on, võiksid tõesti minna ka eestpalvele. Et noored ise teeksid otsused ja sammud Jumala poole.
21. aprill
Rahu. Kui palume rahu, siis kas me oleme tegelikult selleks valmis - nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas me oleme valmis vastu võtma kõiki neid õnnistusi ja andeid, mida me palume. Kui eriline on tunda seda, kui palume Jumalalt rahu mingite asjade pärast ja kogeme reaalselt seda, kuidas Jumal teeb meie südame kergeks ja tõesti võta sellelt koorma ja toob hämmastava rahu. Nii suure rahu, et unustame, millise probleemi pärast seda rahu üldse igatseme.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
Kaisa Päevik 22. aprill
Miks peab elu nii raske olema? Miks ei või elu alati ilus olla? Alles mõni päev tagasi ma tundsin, kuidas kõik läheb nii hästi, kuid nüüd on kõik muutunud. Eile õhtul, kui magama läksin, oli mu koer mu padja tükkideks rebinud. Pidin õhtul pikalt sulgi koristama. Võõra padjaga ei saanud korralikult magada ka, ning kui ma koolis geograafia tunnis Merkale seda rääkisin, siis meid mõlemat visati tunnist rääkimise pärast välja ja pidime direktori jutule minema. Keegi pole kunagi nii roppude sõnadega minuga rääkinud – või peaks ütlema röökinud. Mul oli pärast selline tunne, et ma ei taha kunagi enam kooli uksest sisse astuda. Lisaks kirjutati mulle päevikusse selline märkus, et kui ma seda kodus emale näitasin, ei lubanud ta mul nädala lõpuni välja minna ning telekat ka ei tohi vaadata.
Oleks vaid mu kallim siin… Tema saaks aru ja teaks, mida selles olukorras teha. Ta tunneb mind nii hästi. Üheksa päeva pärast on Piiblipäevad. Ma loodan, et Ta tuleb sinna, et ma saaksin Temaga koos olla. Ma juba loen päevi selleni – oh, kuidas ma küll vastu pean nii kaua? Ma võtan Ta kirja ja loen seda veelkord – see annab mulle jõudu.
Oleks vaid mu kallim siin… Tema saaks aru ja teaks, mida selles olukorras teha. Ta tunneb mind nii hästi. Üheksa päeva pärast on Piiblipäevad. Ma loodan, et Ta tuleb sinna, et ma saaksin Temaga koos olla. Ma juba loen päevi selleni – oh, kuidas ma küll vastu pean nii kaua? Ma võtan Ta kirja ja loen seda veelkord – see annab mulle jõudu.
17.4.09
Kaisa Päevik 16. aprill
Täna oli hea päev! Juba hommikul, kui päike läbi magamistoa akna minu käsi soojendas, oli selline tunne, et tuleb midagi ilusat. Koolipäev möödus justkui lennates. Peale kooli läksin oma parima sõbranna, Merka juurde. Merkal on väga ilus kodu – tal on oma aed, ning me saime seal päikese käes kõigest rääkida.
Näitasin Merkale oma kallima kirja, mille ma hommikul sain. Mu kallim kirjutas, et Ta armastab mind. Ma siiani ei suuda seda uskuda!!! Ma olen ju nii tavaline, kuidas saab keegi nii eriline mind armastada. Ta kirjutas, et Ta tahab minuga kokku saada ja minuga kogu aeg koos olla. Ta igatseb minu järele. Igatseb minuga suhelda, minu kõrval käia, teada millega tegelen, millest mõtlen. Ma olen nii õnnelik!
Õhtul koju jõudes palus ema mul nõud ära pesta. Isegi see ei suutnud mul tuju rikkuda. Läksin oma tuppa ja lugesin veelkord Tema kirja.
Igatsen Tema järele!
Näitasin Merkale oma kallima kirja, mille ma hommikul sain. Mu kallim kirjutas, et Ta armastab mind. Ma siiani ei suuda seda uskuda!!! Ma olen ju nii tavaline, kuidas saab keegi nii eriline mind armastada. Ta kirjutas, et Ta tahab minuga kokku saada ja minuga kogu aeg koos olla. Ta igatseb minu järele. Igatseb minuga suhelda, minu kõrval käia, teada millega tegelen, millest mõtlen. Ma olen nii õnnelik!
Õhtul koju jõudes palus ema mul nõud ära pesta. Isegi see ei suutnud mul tuju rikkuda. Läksin oma tuppa ja lugesin veelkord Tema kirja.
Igatsen Tema järele!
14.4.09
Ülistusest
Väga palju on viimasel ajal diskuteeritud selle üle, mis on ülistus ja mis ei ole. Viimasel ajal eriti olen mina ja mõned teised PP tiimi liikmed sellega väga lähdalt kokku puutunud, mis paneb mind ka liigutama oma näppe, et see siia kirja saada.
Alustuseks tahaksin öelda, et Piibel on kaanest kaaneni tõde, ning kõik mis seal kirjas on, miski pole "tõlgendamise asi". Seega meil kristlastena tuleks otsida vastuseid eelkõige sealt, mitte diskuteerida, et mis meie arvame ülistuse kohta. Samuti ka kõik siinsed mõtted on saadud Piibli lugemise ja palvetamise kaudu.
Jumal on hea ja annab meile tarkuse.
Alustuseks tahaksin ära mainida kohe, et ülistus ei ole muusika. Ülistus ei ole see, et sa lähed ja kuulad bändi ja laulad kaasa ja tahad sealt saada oma annuse Püha Vaimu. Ja kui sa seda ei saa (ehk siis ilmselt bänd oli kehva), siis sa lähed ja ütled, et ülistus oli jura. See ei käi niimoodi. See ei saa juba sellepärast käia niimoodi, et "Piibliajal" ei olnud vägevaid ülistusbände. Vaatame, mida Piibel räägib sellest, et mis on ülistus.
1) Sinu elu peab olema ülistus.
1Kr 10:31
31 Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud -
tehke seda Jumala austamiseks!
Ma olen tegelikult mõelnud, et see salm võtab ülistuse definitsiooni ja olemuse 100% kokku. Mis tähendab siis seda, et ükskõik, mida me ka parajasti ei teeks, meie eludest peab paistma ja särama Jumala au, suurus, Vaimu Vili ja armastus. Kõik see toob ülistust Jumalale. Seega on ülistuse esimene ja kõige tähtsam asi see, et meie eludest peab peegelduma Jumal, Jeesuse armastus inimeste vastu, Tema kaastunne..Ainult siis ja AINULT siis saab Jumal meile anda suuri vaimuande, millega me saame tuua veel suuremat ülistust Tema nimele ja seda siis juba inimeste poolt, keda me teenime. Seega selleks, et me võiksime ainuüksi olla viljakad (et tuua inimesi Jumalae lähemale) peab meie elu valitsema ülistus, ülistus sellenäol, et meie tegemised, käitumine, kõne ja eeskuju võiks peegeldada Jumala valgust ja Tema headust. Sest ilma Jumalata me ei suudaks olla kunagi maailma valgus, sool, eeskujuks ja tasased oma kõnes. Kunagi toodi välja üks küsimus, et mida see peaks tähedama, et Jumal on loonud meid, et me Teda ülistaksime..ja see ongi see: Meie elu peab olema ülistus Jumalale - sinu teod, sõnad, Vaimu Viljad, usk!
2) Kes peaksid Ülistama?
Fl 2:9-11
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime,
mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv
nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand -
Jumala Isa kirkuseks
Kogu universum on kutsutud selles kirjakohas ülistama Jeesust ("et Jeesuse nimes nõtkuks..tunnistaks..")!! [Ps 2]
See kohustus siis kellele?
1) Inglitele taevas (Ilm 4:2-9)
2) Lunastatud hingedele (Ilm 4:10-11)
3) Alandlikele uskujatele maailmas (Rm 10:9)
4) Mässumeelsetele mitte-uskujatele maailmas (2Ts 1:7-9)
5) Deemonitele ja kadunud inimkonnale maapeal ja põrgus. (1Pt 3:18-22)
Mis tähendab seda, et selles kirjakohas on loetletud üles kõik mõtlev ja füüsiliselt elav, ning kõigile on langenud kohustus ülistada Jeesust.
Kuidas see siis peaks rakenduma mitte-uskujatele? Töötades siin läbi kõike seda head materjali, mida pakub meile Sõna, siis jõudsin mõtteni, et tegelikult maailma loomisest saati on Jumala suurus saanud kõigile avalikuks. Nimelt juba sellega, et Ta lõi ja disainis maailma meie jaoks.
Rm 1: 20
20 Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse
tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada
Piiblis isegi ei mõelda algupärast loomingut, vaid Tema jätkuvaid, igavesi tegusid ja hoolt. Tema tehtu on see, mida Ta oma väes ja headuses saavutab, ning annab selle taevale ja maale. Piibel toob sellega seoses ka välja, et kõik on selle sama loominguga kokku puutunud ja igaüks on saanud teada oma elus mingil perioodil, et see kõik on Jumalast. Sellest Roomlastele 1:20 kirjakohast öeldakse väga karmilt, et "Nad ei saa endid vabandada..." - Jumal paneb kõigile süüks Tema loomingu mitte-teadvustamist. Süükoorem langeb sellele, kes keeldub teadvustamast ja vastu võtmast, mida Jumal on näidanud neile endast, läbi oma loomingu. Isegi need, kes pole saanud kuulda Evangeeliumi, on saanud selge tunnistuse Jumala eksistentsist ja loomusest. Nad on selle oma filosoofiate ja võltsteooriatega alla surunud. Kui inimene reageerib sellisele nö ilmutusele, isegi kui see on lihtsalt loodu ümberringi, Jumal teeb selle ka võimalikuks, et see inimene kuuleks evangeeliumi. (Ap 8:26-39)
Tulles tagasi Fl 2 kirjakoha juurde, siis 11 salmis on kasutatud sõna "tunnistama", kreeka keelne sõna selle kohta tähendab ka "kinnitama", "nõustuma", mis on tegelikult see, mida kõik lõpuks teevad. Meil on ainult valik - kas teha seda puhtsüdamilikult ja õnnistatult või mittetahtlikult ja piinarikkalt.
3) Ükskõik, mis vahendit ei kasutataks, kõike, mis tuleb südamest, võib kasutada ülistuseks!
Tuletan veel meelde, et sinu elu peab olema Jumalale ülistuseks!
Väga hea on ka lugeda seda, kuidas Taavet või prohvetid VT ülistasid Jumalat. Nimelt nad lihtsalt kirjeldasid seda, millisena nad näevad Jumalat, mida Jumal on teinud nende jaoks ja mille eest nad on tänulikud. See on sisuliselt palve. Ja siit ka see, et ülistuse kõige tähtsaim osa on osadus Jumalaga. See on ka selle aasta PP teema - Püsiühendus Jumalaga. Me peame mõistma, et meil ei ole vaja iga päev "võtta aega palveks". Jumal on koguaeg meie kõrval, me saame koguaeg Temaga rääkida. Hüüa Ta poole, räägi Talle, kuidas sa Teda näed, mis Ta tähendab su jaoks ja see on Temale meeldivaks ülistuseks.
Kuid tuleb mõelda selle peale, et meie Jumal on tõe ja õigluse Jumal. Ja ta näeb sind läbi. Sellepärast ma hoiatan ja kutsun üles, et ülistada tuleb puhta südamega, ära valeta Jumalale. Talle ei ole meelepärane see, et sa räägid Talle palju ilusaid sõnu, pigem kui sul on südames üks-kaks lauset, millega sa Teda saaksid kirjeldada, tänada (ja sellega ülistada), siis ütle need välja ja ainult need. Ma kinnitan, et kui me otsime seda osadust, siis meile tuleb südamesse aina rohkem ja rohkem suuri ja ülistavamaid sõnu, mida jagada Jumalale. Osadusest saab ülistus, ülistusest saab Jumala au paista, läbi sõnade, mis tulevad meie südamest ja mis räägivad Tema kohta, ja ülistuse kaudu me saame kanda ka vilja inimestele "maailmas".
Huvitav ja samas ka väga karm oli üks jutuajamine mul vana tuttavaga, kellega vestlesin Jumalast ja seal juures ka ülistusest veidikene. Tema mõtteviis on selline, et paneks aga pidu 24/7 ja siis läheks pärast seda elu siin põrgusse ja seal paneks oma teiste sõpradega pidu edasi. Ühesõnaga, et koguaeg oleks pidu. Mida ta siis ei tea (ja mida ka mina tookord ei teadnud) on see, et põrgus ongi "pidu" kui kõik siin maailmas otsa saab, kuid milline pidu? Nimelt ülistus pidu. Kuna need 5, mille eelnevalt loetlesin peavad kõik ülistama Jumalat, ning seda hakatakse ja põrgus tegema. Sest sellest ei ole pääsu mitte kellegil, isegi mitte sarvikul endal. Piibel ju ise kinnitab seda mõne kirjakohaga, mis rääib sellest, kuidas kurjad vaimud ülistavad Jeesust ja Jumalat.
Lk 8:28
Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega:
"Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!"
Kuri vaim ülistas siin Jumalat sõnadega, mida ta ise uskus.
Üleskutsena küsin siis, et kas me tõesti oleme kehvemad isegi, kui kurjad vaimud?
4) Millega me siis saame ülistada?
Kui Jumal on andnud sulle mõne ande (pillimäng, laul, tants, kunst, värsiseadmine jne.), siis sa saad seda kasutada Jumala ülistamiseks. Kui sa ei pea viisi ja ei oska ega taha laulda, siis ei ole mingit käsku selle kohta. Ainukene käsk on ülistuskäsk ja kui sa kiidad Jumalat kogu oma südamest, puhta südamega ja õiglase meelega, siis see on Jumala silmis hea ülistus. Jumal ootab eelkõige, et sul oleks osadus Temaga ja seda, et su elust peegelduks välja Tema au. Mis vahenditega sa Teda ülistad see on individuaalne, peaasi, et sa ei valetaks Talle. Hoidkem meeles, et ka poolik tõde on vale Jumala silmis ja Ta näeb meid alati läbi. Seega kui bänd, kes veab ülistust on äärmiselt kehva ja algeline, siis me ei tohiks lasta kõigest sellest end heidutada. Sest ülistusaeg on ka aeg, kus oled ainult sina ja Jumal, kahekesti. See kui vägevaks ülistusteenistus meie jaoks kujuneb, see on meie endi teha, kuidas me ennast ette valmistame, et Tema häält kuulda ja Temale jagada oma austust ja armastust Ta vastu, mis tuleb südamest!
Ülistagem Jumalat.
Lõpetuseks Piiblist üks väike tunnistus sellest, et meie ülistus, ükskõik milline ka see ei oleks on austuseks Jumalale, meie ülistuse läbi inimesed pääsevad.
Rm 15:9
9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu
on kirjutatud:
"Seepärast ma tunnistan sind paganate ees
ja laulan kiitust sinu nimele."
"Et paganad hakkaksid Jumalat ülistama..." - Jumal laiendas meile ju oma armu ja halastust. Meile, kes ei olnud algupärase lepingu osalised. Seega kui meie saime päästetud tänu sellele, et keegi tuli ja ülistas Jumalat oma sõnadega, rääkides meile, kui hea, armastav ja õiglane on Jumal, siis kandub see kohustus meile edasi, kuna Jumal laseb ka meil osa saada oma headusest, armastusest ja õiglusest. Meil on oma eludest seda kõike jagada/ülistada.
"On kirjutatud.." - See on tsiteeritud Ps 18:49 ja 2Sm 22:50, kus Psalmist laulab kiitust Jumalale kõigi rahvaste seast. Mis vaikselt viitas juba paganate tulevasele päästele.
Seega ÜLISTUS OLI SEE, MIS MEID ALGUPÄRASELT TÕI LÄHEMALE JUMALALE. JA ON SEE, MILLEGA MEIE SAAME VÕITA INIMESI.
Ma ei räägi siis ülistusest, kui muusikast, vaid ülistusest, kui kõnelusest Jumala auks, rääkides Tema suurusest, tegudest meie elus ja maailmas, ja Tema armastusest meie vastu, et Ta saatis oma ainsa poja, et Ta sureks meie eest, et meie võiksime pääseda!
Ülistuses peitub võti!
Aamen!
Alustuseks tahaksin öelda, et Piibel on kaanest kaaneni tõde, ning kõik mis seal kirjas on, miski pole "tõlgendamise asi". Seega meil kristlastena tuleks otsida vastuseid eelkõige sealt, mitte diskuteerida, et mis meie arvame ülistuse kohta. Samuti ka kõik siinsed mõtted on saadud Piibli lugemise ja palvetamise kaudu.
Jumal on hea ja annab meile tarkuse.
Alustuseks tahaksin ära mainida kohe, et ülistus ei ole muusika. Ülistus ei ole see, et sa lähed ja kuulad bändi ja laulad kaasa ja tahad sealt saada oma annuse Püha Vaimu. Ja kui sa seda ei saa (ehk siis ilmselt bänd oli kehva), siis sa lähed ja ütled, et ülistus oli jura. See ei käi niimoodi. See ei saa juba sellepärast käia niimoodi, et "Piibliajal" ei olnud vägevaid ülistusbände. Vaatame, mida Piibel räägib sellest, et mis on ülistus.
1) Sinu elu peab olema ülistus.
1Kr 10:31
31 Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud -
tehke seda Jumala austamiseks!
Ma olen tegelikult mõelnud, et see salm võtab ülistuse definitsiooni ja olemuse 100% kokku. Mis tähendab siis seda, et ükskõik, mida me ka parajasti ei teeks, meie eludest peab paistma ja särama Jumala au, suurus, Vaimu Vili ja armastus. Kõik see toob ülistust Jumalale. Seega on ülistuse esimene ja kõige tähtsam asi see, et meie eludest peab peegelduma Jumal, Jeesuse armastus inimeste vastu, Tema kaastunne..Ainult siis ja AINULT siis saab Jumal meile anda suuri vaimuande, millega me saame tuua veel suuremat ülistust Tema nimele ja seda siis juba inimeste poolt, keda me teenime. Seega selleks, et me võiksime ainuüksi olla viljakad (et tuua inimesi Jumalae lähemale) peab meie elu valitsema ülistus, ülistus sellenäol, et meie tegemised, käitumine, kõne ja eeskuju võiks peegeldada Jumala valgust ja Tema headust. Sest ilma Jumalata me ei suudaks olla kunagi maailma valgus, sool, eeskujuks ja tasased oma kõnes. Kunagi toodi välja üks küsimus, et mida see peaks tähedama, et Jumal on loonud meid, et me Teda ülistaksime..ja see ongi see: Meie elu peab olema ülistus Jumalale - sinu teod, sõnad, Vaimu Viljad, usk!
2) Kes peaksid Ülistama?
Fl 2:9-11
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime,
mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv
nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand -
Jumala Isa kirkuseks
Kogu universum on kutsutud selles kirjakohas ülistama Jeesust ("et Jeesuse nimes nõtkuks..tunnistaks..")!! [Ps 2]
See kohustus siis kellele?
1) Inglitele taevas (Ilm 4:2-9)
2) Lunastatud hingedele (Ilm 4:10-11)
3) Alandlikele uskujatele maailmas (Rm 10:9)
4) Mässumeelsetele mitte-uskujatele maailmas (2Ts 1:7-9)
5) Deemonitele ja kadunud inimkonnale maapeal ja põrgus. (1Pt 3:18-22)
Mis tähendab seda, et selles kirjakohas on loetletud üles kõik mõtlev ja füüsiliselt elav, ning kõigile on langenud kohustus ülistada Jeesust.
Kuidas see siis peaks rakenduma mitte-uskujatele? Töötades siin läbi kõike seda head materjali, mida pakub meile Sõna, siis jõudsin mõtteni, et tegelikult maailma loomisest saati on Jumala suurus saanud kõigile avalikuks. Nimelt juba sellega, et Ta lõi ja disainis maailma meie jaoks.
Rm 1: 20
20 Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse
tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada
Piiblis isegi ei mõelda algupärast loomingut, vaid Tema jätkuvaid, igavesi tegusid ja hoolt. Tema tehtu on see, mida Ta oma väes ja headuses saavutab, ning annab selle taevale ja maale. Piibel toob sellega seoses ka välja, et kõik on selle sama loominguga kokku puutunud ja igaüks on saanud teada oma elus mingil perioodil, et see kõik on Jumalast. Sellest Roomlastele 1:20 kirjakohast öeldakse väga karmilt, et "Nad ei saa endid vabandada..." - Jumal paneb kõigile süüks Tema loomingu mitte-teadvustamist. Süükoorem langeb sellele, kes keeldub teadvustamast ja vastu võtmast, mida Jumal on näidanud neile endast, läbi oma loomingu. Isegi need, kes pole saanud kuulda Evangeeliumi, on saanud selge tunnistuse Jumala eksistentsist ja loomusest. Nad on selle oma filosoofiate ja võltsteooriatega alla surunud. Kui inimene reageerib sellisele nö ilmutusele, isegi kui see on lihtsalt loodu ümberringi, Jumal teeb selle ka võimalikuks, et see inimene kuuleks evangeeliumi. (Ap 8:26-39)
Tulles tagasi Fl 2 kirjakoha juurde, siis 11 salmis on kasutatud sõna "tunnistama", kreeka keelne sõna selle kohta tähendab ka "kinnitama", "nõustuma", mis on tegelikult see, mida kõik lõpuks teevad. Meil on ainult valik - kas teha seda puhtsüdamilikult ja õnnistatult või mittetahtlikult ja piinarikkalt.
3) Ükskõik, mis vahendit ei kasutataks, kõike, mis tuleb südamest, võib kasutada ülistuseks!
Tuletan veel meelde, et sinu elu peab olema Jumalale ülistuseks!
Väga hea on ka lugeda seda, kuidas Taavet või prohvetid VT ülistasid Jumalat. Nimelt nad lihtsalt kirjeldasid seda, millisena nad näevad Jumalat, mida Jumal on teinud nende jaoks ja mille eest nad on tänulikud. See on sisuliselt palve. Ja siit ka see, et ülistuse kõige tähtsaim osa on osadus Jumalaga. See on ka selle aasta PP teema - Püsiühendus Jumalaga. Me peame mõistma, et meil ei ole vaja iga päev "võtta aega palveks". Jumal on koguaeg meie kõrval, me saame koguaeg Temaga rääkida. Hüüa Ta poole, räägi Talle, kuidas sa Teda näed, mis Ta tähendab su jaoks ja see on Temale meeldivaks ülistuseks.
Kuid tuleb mõelda selle peale, et meie Jumal on tõe ja õigluse Jumal. Ja ta näeb sind läbi. Sellepärast ma hoiatan ja kutsun üles, et ülistada tuleb puhta südamega, ära valeta Jumalale. Talle ei ole meelepärane see, et sa räägid Talle palju ilusaid sõnu, pigem kui sul on südames üks-kaks lauset, millega sa Teda saaksid kirjeldada, tänada (ja sellega ülistada), siis ütle need välja ja ainult need. Ma kinnitan, et kui me otsime seda osadust, siis meile tuleb südamesse aina rohkem ja rohkem suuri ja ülistavamaid sõnu, mida jagada Jumalale. Osadusest saab ülistus, ülistusest saab Jumala au paista, läbi sõnade, mis tulevad meie südamest ja mis räägivad Tema kohta, ja ülistuse kaudu me saame kanda ka vilja inimestele "maailmas".
Huvitav ja samas ka väga karm oli üks jutuajamine mul vana tuttavaga, kellega vestlesin Jumalast ja seal juures ka ülistusest veidikene. Tema mõtteviis on selline, et paneks aga pidu 24/7 ja siis läheks pärast seda elu siin põrgusse ja seal paneks oma teiste sõpradega pidu edasi. Ühesõnaga, et koguaeg oleks pidu. Mida ta siis ei tea (ja mida ka mina tookord ei teadnud) on see, et põrgus ongi "pidu" kui kõik siin maailmas otsa saab, kuid milline pidu? Nimelt ülistus pidu. Kuna need 5, mille eelnevalt loetlesin peavad kõik ülistama Jumalat, ning seda hakatakse ja põrgus tegema. Sest sellest ei ole pääsu mitte kellegil, isegi mitte sarvikul endal. Piibel ju ise kinnitab seda mõne kirjakohaga, mis rääib sellest, kuidas kurjad vaimud ülistavad Jeesust ja Jumalat.
Lk 8:28
Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega:
"Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!"
Kuri vaim ülistas siin Jumalat sõnadega, mida ta ise uskus.
Üleskutsena küsin siis, et kas me tõesti oleme kehvemad isegi, kui kurjad vaimud?
4) Millega me siis saame ülistada?
Kui Jumal on andnud sulle mõne ande (pillimäng, laul, tants, kunst, värsiseadmine jne.), siis sa saad seda kasutada Jumala ülistamiseks. Kui sa ei pea viisi ja ei oska ega taha laulda, siis ei ole mingit käsku selle kohta. Ainukene käsk on ülistuskäsk ja kui sa kiidad Jumalat kogu oma südamest, puhta südamega ja õiglase meelega, siis see on Jumala silmis hea ülistus. Jumal ootab eelkõige, et sul oleks osadus Temaga ja seda, et su elust peegelduks välja Tema au. Mis vahenditega sa Teda ülistad see on individuaalne, peaasi, et sa ei valetaks Talle. Hoidkem meeles, et ka poolik tõde on vale Jumala silmis ja Ta näeb meid alati läbi. Seega kui bänd, kes veab ülistust on äärmiselt kehva ja algeline, siis me ei tohiks lasta kõigest sellest end heidutada. Sest ülistusaeg on ka aeg, kus oled ainult sina ja Jumal, kahekesti. See kui vägevaks ülistusteenistus meie jaoks kujuneb, see on meie endi teha, kuidas me ennast ette valmistame, et Tema häält kuulda ja Temale jagada oma austust ja armastust Ta vastu, mis tuleb südamest!
Ülistagem Jumalat.
Lõpetuseks Piiblist üks väike tunnistus sellest, et meie ülistus, ükskõik milline ka see ei oleks on austuseks Jumalale, meie ülistuse läbi inimesed pääsevad.
Rm 15:9
9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu
on kirjutatud:
"Seepärast ma tunnistan sind paganate ees
ja laulan kiitust sinu nimele."
"Et paganad hakkaksid Jumalat ülistama..." - Jumal laiendas meile ju oma armu ja halastust. Meile, kes ei olnud algupärase lepingu osalised. Seega kui meie saime päästetud tänu sellele, et keegi tuli ja ülistas Jumalat oma sõnadega, rääkides meile, kui hea, armastav ja õiglane on Jumal, siis kandub see kohustus meile edasi, kuna Jumal laseb ka meil osa saada oma headusest, armastusest ja õiglusest. Meil on oma eludest seda kõike jagada/ülistada.
"On kirjutatud.." - See on tsiteeritud Ps 18:49 ja 2Sm 22:50, kus Psalmist laulab kiitust Jumalale kõigi rahvaste seast. Mis vaikselt viitas juba paganate tulevasele päästele.
Seega ÜLISTUS OLI SEE, MIS MEID ALGUPÄRASELT TÕI LÄHEMALE JUMALALE. JA ON SEE, MILLEGA MEIE SAAME VÕITA INIMESI.
Ma ei räägi siis ülistusest, kui muusikast, vaid ülistusest, kui kõnelusest Jumala auks, rääkides Tema suurusest, tegudest meie elus ja maailmas, ja Tema armastusest meie vastu, et Ta saatis oma ainsa poja, et Ta sureks meie eest, et meie võiksime pääseda!
Ülistuses peitub võti!
Aamen!
12.4.09
Kaisa Päevik 11. Aprill
Täna sadas vihma. Käisin üksi pargis jalutamas. Mulle meenus see päev, kui ma Temaga esimest korda kohtusin. See ei lähe mul kunagi meelest. Sellest on möödas juba mitmeid kuid, kuid tundub, nagu oleks see juhtunud alles eile. Mäletan, kuidas mu süda peksis, kui Teda mulle tutvustati, kuidas Tema puudutus justkui pani mind elama. Kuidas Tema juures ma tundsin, et Ta tõepoolest hoolib minust ja et Tema on see õige minu jaoks. Kuigi siis oli õhtu, tundsin ma nagu võiksin Temaga ilma väsimata hommikuni koos olla, rääkida, või vaikida, istuda, või jalutada - minu jaoks polnud vahet, kui vaid saaksin olla Temaga koos.
Ma pole Temast mitmeid päevi midagi kuulnud. Soovin, et Ta oleks mu kõrval praegu, et ma tunneks seda, mida ma siis tundsin – et ka Tema hoolib minust, et Tema armastab mind, nagu mina armastan Teda. Igatsen Temaga jälle koos olla! Minu elu tundub hall, kui Tema pole minu juures.
Isegi, kui vihm jäi järgi ja päike tuli välja, tundsin ma, et kõik on justkui poolik, kuna Tema polnud minu kõrval. Täna ma uinun mõeldes Temale…
Ma pole Temast mitmeid päevi midagi kuulnud. Soovin, et Ta oleks mu kõrval praegu, et ma tunneks seda, mida ma siis tundsin – et ka Tema hoolib minust, et Tema armastab mind, nagu mina armastan Teda. Igatsen Temaga jälle koos olla! Minu elu tundub hall, kui Tema pole minu juures.
Isegi, kui vihm jäi järgi ja päike tuli välja, tundsin ma, et kõik on justkui poolik, kuna Tema polnud minu kõrval. Täna ma uinun mõeldes Temale…
7.4.09
Vabatahtlikud
Palume, et Jumal aitaks leida õigetele tööpostidele õiged inimesed ning et ükski vabatahtlik, kes on nõus aitama, ei jääks ilma sellest, mida Jumal tahab läbi PP kõikidele jagada.
Finantsid
Teame ja täname, et Jumal on ka meie finantside üle, Tema on meie varustaja. Palume Tema juhtimist seoses PP finantsilise poolega, et tühjad augud saaksid täidetud ja rahad läheksid õigesse kohta.
PP reklaam
Vajame (jätkuvalt) eestpalvet selle eest, et võimalikult paljudesse eri piirkondadesse jõuaks teade, et PP on toimumas. Samas, et noored, kes sellest kuulevad võiksid olla vastuvõtlikud sellele visioonile ja juba ise hakata püsiühendust taga ajama.
7. aprill
Tihti ei tule vastused Jumala selge kõlava häälena, selle tõttu on Jumal andnud meile tunnetuse valguse. Kui me siin otsime Jumalat, siis Jumal on andnud meie sisse Püha Vaimu, kes meie meeli ja mõtet õiges suunas juhib.
Jumal ei anna meile kunagi midagi ilmaasjata, ta ei anna meile midagi, mida meil vaja pole.
Jumal tahab, et me kasutaksime neid andeid ja ande, mida Ta meile on andnud, selleks, et teda teenida.
Me oleme üleni Jumala jaoks. Me peaksime vaatama seda, kuidas ta meid loonud on.
Inimene palvetab põlvedel (otsaesine põrandal), sest siis on mõistus südamest madalamal. Muidu ei juhtu see kunagi, ainult siis, kui me kummardume Jumala ees.
Oleme eeskujuks!
Jumal on andnud kõige tähtsamaks südame. Oleme kristlastena südame järgi elamise eeskujuks.
Noored kristlased otsivad eeskujusid oma ümbert.
Püsiühendusega saame olla eeskujuks sellega, et me talitseme oma keelt, oma mõtteid, oleme usus kindlad, palvetades me ei lobise, meie „jah“ on „jah“, meie „ei“ on „ei“, meil on julgus öelda „ei“, julgus öelda asju välja inimestele ja Jumalale. Ilma püsiühenduseta ei saa me ühtegi neid propageerida. Tahtes eeskujuks võtta püsiühenduse, siis me peame võtma kas kogu paketi (see, mis loetletud ja veel) või ei ole meil eriti midagi.
Seemne külvamine ja inimeste abistamine
Tihti on meil väga raske tunnistada, et ma olen nõrk, ma vajan kaaslasi. Kuid ka Jeesus tunnistas seda ja kasutas teiste inimeste abi, sest Jumal on nii isegi ette näinud.
Isegi kurjad vaimud läksid inimestest välja, sellepärast, et Jeesus ütles, mine ära! Kui Jeesus ütleb meile, et meie peame midagi tegema ja me ei tee, siis mis tolku meist on? Kui isegi kurjad vaimud ja Kurat kuulavad Jeesuse sõna ja mina ei kuula, siis on midagi väga valesti.
Kuidas saab Jeesus kutsuda inimesi, kui mina keeldun olemas elav ihu?
Tihti palvetame, et Jumal kasutaks meid oma riigi tööks, aga me tihti ei lase, sest me kardame põruda. Kui me aga kuulame ja laseme, siis ta saab meid õnnistada ja kasutada.
Armulaual tuletame meelde seda, et nüüd ei ela enam mina, vaid Jeesus elab minus. Mina olengi lubatud läbi kukkuma, sest mina olen see inimlik pool.
See ei ole kõik üldse meie kätes. Kogu põrumine jms ei ole üldse meie kätes. Kui me oleme ihuks ja laseme ennast kasutada, siis on Jumala kätes, mis edasi saab.
Kui sa külvad nisu, siis see ei tähenda, et see kohe kasvama hakkab, selleks kulub 3-4 kuud. Kui meie külvame, siis ei ole isegi meie ülesanne minna vaatama, kas mõni seemnetest kukkus kivi peale või ei. Kui ta sinna kukkus, siis ükskõik, kui palju me seda vaatame või kastame, siis sellest ei juhtu midagi. Kui Jumal ütleb, et külva ja me külvame, aga sellest ei juhtu midagi, siis ei ole meie ülesanne arvata, et me oleme midagi valesti teinud, vaid kõik on Jumala käes. Jumal saadab oma sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Seeme on Jumala sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Kui me külvame seda inimesele, kes seda parasjagu vastu ei võta, siis see ei tähenda, et sellest ei tulegi midagi ja see hiljem kasvama ei hakka. Kui me seda külvame, siis enamus ajast ei ole meie need, kes seda lõikavad. Kui me võtame Jumala ülesande endale ja ütleme, et ta kasvaks, samal ajal varjates seda seemet päikese eest, siis ei saagi midagi juhtuda. Põld on lõikuseks valge, aga külvama peab ikka edasi.
Ajastus armastuses
Jumala ajastus on ka usalduse küsimus. Kui Jumal ei taha, siis me ei saa.
Meil on vaja, et süda hüppaks peast kõrgemale.
Tähtis on ajastus armastuses. Inimene, kellele sa midagi rääkida tahad, ei pruugi olla selleks valmis.
Oluline on see, kas see sõnum, mida me inimesele loeme, on elav või mitte. Erinevad kirjakohad võivad erineval ajal saada elavaks. Tihti oleme mõne asja pähe tuupinud, aga see ei pruugi olla elav. Kui sa ütled lihtsalt „Jumal armastab sind“ või „halleluuja“, siis see ei tee midagi. See on nagu röstitud kohvioa mulda panemine.
Ka palvetamine on elav sõna.
Meie peaksime igatsema ja tahtma teha seda, mida Jumal meil teha palub. Kurjad vaimud lihtsalt peavad seda tegema.
Jeesuse jüngrid tegid üks ühele seda, mida Jeesus palus neil teha. Meie peaksime ka.
Jumal tahab aeg ajalt meid proovile panna, kas me julgeme alanduda Tema ees. Mõnikord on see põlvili minemine, mõnikord käe tõstmine. Ta tahab näha, kas sa julged, aga kui sa seda teed, siis ta võib sind selle läbi väga palju õnnistada.
Tihtipeale me ootame, et Jumal räägiks meile mingisuguse vormi järgi, mis meie oleme Talle ette pannud. „Jumal, räägi meile nüüd kõva häälega!“ Aga tegelikult see ei käi nii, sest Jumal on meeletult loov. Igaühe jaoks võib Ta luua täiesti erineva lähenemisviisi, mille läbi Ta just sinule läheneb. Kui me ütleme Talle ette, kuidas Ta meile rääkima peab, siis paneme ta kasti sisse ja siis ei pruugi midagi juhtuda.
2.4.09
Keeltega rääkimisest
Viimastel nädalatel on minu arusaam keeltega rääkimise annist tugevalt muutunud. Olen arvanud, et mul on see and, kuna suudan ladusalt arusaamatuid sõnu esile kutsuda. Olen kuulnud õpetust, et keeltega rääkimise and on koheselt kõikide osa, kes Püha Vaimuga täituvad ning olen seda ka minevikus esile kutsunud, et päästa piinlikust olukorrast eestpalvetaja, kes minu peale käed on pannud. Seda ei saa ma öelda uhkusega.
Olen tabanud ennast suhtumiselt, et kui ma keeltega räägin, siis ei saa mina ega teised sellest aru, mistõttu on seda turvaline teha palveosaduses siis, kui südamest midagi mõistusega palvetamiseks esile ei kerki. Nüüd aga olen jõudnud veendumusele, et ma ei saa palvetada keeltega, kui ma ei võta igat sõna vastu Jumala käest. Ma pean seda tegema Vaimus, sest vastasel juhul teen ma Jumala ees tema poole pöördudes tühje, tähenduseta sõnu (millest tuleb aru anda) või halvemal juhul räägin valet.
Kui arvame, et meil on keeltega rääkimise and, siis tuleb meil selle kasutamisel olla väga ettevaatlik. Nagu ka mõistusega palvetades ei ole ükskõik, mida me Jumalale ütleme, nii ei saa me vastutustundetult kasutada ka andi, mille juures meie mõistus viljatuks jääb. Kui tahame, et meie palved oleksid vastatud ja Jumalale meelepärased, siis peame alati palvetama Vaimus ning Tema tahte tundmises.
Keeltega rääkimise annist kõneleb kõige otsesemalt ehk 1 Korintose 14
6Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin
keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei
räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?
7Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või
keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis
saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud
keelpillil?
8Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks
valmistuma sõjaks?
9Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge
tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te
räägite siis ju tuulde.
10Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Võõraid keeli tuleb rääkida ilmutuse või tunnetuse alusel, sest neil on tähendus ja sisu. Salm 9 teeb selgeks, et salmid 7 ja 8 ei ole mõeldud mitte võõrastes keeltes kõnelemise vastu, vaid anni meelevaldse kasutamise vastu. Ka see, mida me kõneleme keeltes, peab olema kindla ja selge tähendusega. Keelte kõnelemise and pole antud selleks, et vaimulikke tõdesid hägustada, vaid selleks, et neid selgemalt esile tuua. Sellepärast toob Paulus kohe esile ka keelte tõlgendamise anni vajaduse ning ütleb isegi, et koguduse (Jumala laste) keskel ei ole sobilik võõraste keeltega kõneleda, kui kohal ei viibi kedagi, kes neid tõlgendaks.
Keelte tõlgendamise and on mingil põhjusel Eesti kristlaste hulgas võrdlemisi haruldane, eriti võrreldes keelte rääkimise anniga, mis on vist küll kõige levinum vaimuand üldse. Selle anni tähtsusest olen ma alles hiljuti hakanud aru saama. See on juhtunud tänu Jumalale, kes on mind kokku viinud inimestega, kellel on keelte tõlgendamise and. Kui me kõneleme võõraid keeli ja keegi neid tõlgendab, siis saab inimeste ees ilmsiks meie südame hoiak ja kuulekus Jumala vaimule. Nõnda olen ma teada saanud, et sugugi kõik, mida ma keeltes olen palvetanud, pole alati olnud Jumala vaimust selge tähendusega jutt. Keelte tõlgendamise anniga inimene mõistab ju neid keeli, mida Jumal meile kõnelda annab. Kui me ise aga midagi lisame, siis on see ka tõlgendamise anniga inimese jaoks sisutu ja tähenduseta jutuvada.
Keeltega rääkimise anni läbikatsumise võimalus on lisanud mulle rohkesti kogemusi oma anni tunnetamiseks. Näiteks olen ma jõudnud tõlgendamise anniga inimesega mõtteid vahetades ja koos palvetades mõistmisele, et millal iganes lasen ma oma mõtetel keeltes palvetamise ajal lihtsalt ringi triivida, ilma Jumala vaimule keskendumata, on teisel inimesel samast hetkest võimatu mind mõista, kuigi ta muidu minu sõnadest aru saab. Samamoodi ei ole keeltes palvetamisest kasu, kui ma seda omatahtsi hakkan esile kutsuma, või teen seda ilma veendumuseta, et Jumala vaim minu südames kõneleb.
Need õppetunnid on toonud mulle aukartuse Jumala pühaduse ja tema vaimuandide suhtes. Me peame neid küll nõudma ja kasutama, kuid ükski neist pole lelu, vaid kõik on tööriistad meie vaimu ja koguduse ülesehitamiseks. Ilma selle viljata on tõesti parem kui me vaikime.
Olen tabanud ennast suhtumiselt, et kui ma keeltega räägin, siis ei saa mina ega teised sellest aru, mistõttu on seda turvaline teha palveosaduses siis, kui südamest midagi mõistusega palvetamiseks esile ei kerki. Nüüd aga olen jõudnud veendumusele, et ma ei saa palvetada keeltega, kui ma ei võta igat sõna vastu Jumala käest. Ma pean seda tegema Vaimus, sest vastasel juhul teen ma Jumala ees tema poole pöördudes tühje, tähenduseta sõnu (millest tuleb aru anda) või halvemal juhul räägin valet.
Kui arvame, et meil on keeltega rääkimise and, siis tuleb meil selle kasutamisel olla väga ettevaatlik. Nagu ka mõistusega palvetades ei ole ükskõik, mida me Jumalale ütleme, nii ei saa me vastutustundetult kasutada ka andi, mille juures meie mõistus viljatuks jääb. Kui tahame, et meie palved oleksid vastatud ja Jumalale meelepärased, siis peame alati palvetama Vaimus ning Tema tahte tundmises.
Keeltega rääkimise annist kõneleb kõige otsesemalt ehk 1 Korintose 14
6Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin
keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei
räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?
7Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või
keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis
saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud
keelpillil?
8Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks
valmistuma sõjaks?
9Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge
tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te
räägite siis ju tuulde.
10Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Võõraid keeli tuleb rääkida ilmutuse või tunnetuse alusel, sest neil on tähendus ja sisu. Salm 9 teeb selgeks, et salmid 7 ja 8 ei ole mõeldud mitte võõrastes keeltes kõnelemise vastu, vaid anni meelevaldse kasutamise vastu. Ka see, mida me kõneleme keeltes, peab olema kindla ja selge tähendusega. Keelte kõnelemise and pole antud selleks, et vaimulikke tõdesid hägustada, vaid selleks, et neid selgemalt esile tuua. Sellepärast toob Paulus kohe esile ka keelte tõlgendamise anni vajaduse ning ütleb isegi, et koguduse (Jumala laste) keskel ei ole sobilik võõraste keeltega kõneleda, kui kohal ei viibi kedagi, kes neid tõlgendaks.
Keelte tõlgendamise and on mingil põhjusel Eesti kristlaste hulgas võrdlemisi haruldane, eriti võrreldes keelte rääkimise anniga, mis on vist küll kõige levinum vaimuand üldse. Selle anni tähtsusest olen ma alles hiljuti hakanud aru saama. See on juhtunud tänu Jumalale, kes on mind kokku viinud inimestega, kellel on keelte tõlgendamise and. Kui me kõneleme võõraid keeli ja keegi neid tõlgendab, siis saab inimeste ees ilmsiks meie südame hoiak ja kuulekus Jumala vaimule. Nõnda olen ma teada saanud, et sugugi kõik, mida ma keeltes olen palvetanud, pole alati olnud Jumala vaimust selge tähendusega jutt. Keelte tõlgendamise anniga inimene mõistab ju neid keeli, mida Jumal meile kõnelda annab. Kui me ise aga midagi lisame, siis on see ka tõlgendamise anniga inimese jaoks sisutu ja tähenduseta jutuvada.
Keeltega rääkimise anni läbikatsumise võimalus on lisanud mulle rohkesti kogemusi oma anni tunnetamiseks. Näiteks olen ma jõudnud tõlgendamise anniga inimesega mõtteid vahetades ja koos palvetades mõistmisele, et millal iganes lasen ma oma mõtetel keeltes palvetamise ajal lihtsalt ringi triivida, ilma Jumala vaimule keskendumata, on teisel inimesel samast hetkest võimatu mind mõista, kuigi ta muidu minu sõnadest aru saab. Samamoodi ei ole keeltes palvetamisest kasu, kui ma seda omatahtsi hakkan esile kutsuma, või teen seda ilma veendumuseta, et Jumala vaim minu südames kõneleb.
Need õppetunnid on toonud mulle aukartuse Jumala pühaduse ja tema vaimuandide suhtes. Me peame neid küll nõudma ja kasutama, kuid ükski neist pole lelu, vaid kõik on tööriistad meie vaimu ja koguduse ülesehitamiseks. Ilma selle viljata on tõesti parem kui me vaikime.
Eestpalvetiimi organiseerimine
Vajan tarkust, et koondada sellesse meeskonda inimesi, keda Jumal tahab noorte heaks kasutada. Mul on südames pakkuda seda võimalust noortejuhtidele, kes soovivad osa võtta. Samas ei taha ma sellele liigselt ja liiga emotsionaalselt reklaami teha. Vajan tarkust, et õigesti inimeste poole pöörduda.
madis
madis
2. aprill
Kui me palvetame ja oleme Jumalaga ühenduses, siis Jumal annab meile rohkem võimalusi Temast rääkida.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
Subscribe to:
Posts (Atom)