Reedel, läks üks poiss lava ette ja ütles et ta tunneb et siin ruumis on tüdruk kelle nimi on Mari või midagi sellist (Minu nimi on Mariliis) ja et tal on käega midagi viga, samal ajal oli minul näpu liigeste põletik. Ma läksin ette, minu eest palvetati ja mu käsi sai terveks!
Jumal on hea!
12.5.09
Olen kaua igatsenud kogeda,
kuidas Jumal mind kasutada saaks, kuidas Ta saaks mulle rääkida oma soovidest. Olen kaua aega igatsenud olla üks nendest hulljulgetest, kartmatutest, kes ei hoia end tagasi, kui Jumal neile midagi ütlemas on.
Selle aasta piiblipäevadel palusin oma Isa meeleheitlikult, kogu südamest, et Ta annaks mulle veel rohkem julgust. Tahan olla julge nagu Jeesus, kes ei kartnud teha Isa tahtmist mööda.
Jumal kuuleb meid Tema poole hüüdmas. Ta kuuleb iga palvet ega unusta seda. Samuti kuulis Ta ka minu hüüdeid Tema poole.
Mäletan, see oli laupäev, kui Jumal andis mulle äkitselt pildi leivamurdmisest. Mäletan seda pilti kristallselgelt, see oli väga ilus. Koos selle pildiga tuli minusse teadmine - Ta tahab, et meie, noored, murraksime koos leiba. Mõtlesin kohe, et pean sellest kellelegi korraldajale rääkima. Puutun ju nendega kokku, olen ju vabatahtlik. See pilt ja teadmine keerles lakkamatult mul peas. Paraku ei leidnud ma endas seda julgust, et minna ja rääkida välja, mida Jumal mulle oli öelnud. Lükkasin seda muudkui edasi. Lasin kahtlusi ligi - äkki see ei olnud ikka Jumalast, vahest oli see lihtsalt minu kujutelm.
Kell oli palju, käes oli õhtune ülistus, mis kestis ööhakuni. Keset ülistust saatis Jumal mulle järjekordse võrratu pildi, kuidas kõik me noored, kes me seal ülistasime, laskuksime põlvili, alanduksime Tema ette. Midagi sellist vaimusilmas näha oli väga võimas, see tegi mind sõnatuks, rõõmsaks. Taaskord oli ka teadmine, et pean sellest näiteks Mairole ütlema. Ma pean selle välja ütlema. Aga ma kartsin. Kuidas ma saan lihtsalt minna ja öelda, et me nüüd kõik Jumala ees põlvitaksime? Ütlesin Jumalale, et ma ei julge, kuidas ma lähen nõnda, ma ei julge teistele öelda, aga põlvitan ise su ette. Kui siis mõne aja pärast, kui ma juba ka püsti olin, ütles Mairo, et me kõik laskuksime põlvili Jumala ette, alanduksime Tema ette. Ma ei suutnud uskuda äsja kuuldut. Meeletu rõõm ja kurbus oli minus läbisegi. Rõõm, kuna see oli kindlus mulle, et tõesti Jumal rääkis minuga. Kurbus, kuna ma lasin hirmul võidutseda, kui Jumal mulle oma salasoovist rääkis.
Pärast seda mõtlesin taaskord leivamurdmisele. Kahetsuse ja argusega tõdesin, et kell on juba nii palju, nüüd on hilja. Muidugi hommikul saaks veel võib-olla midagi teha, ent samas vist ka mitte. Mõtlesin, et kui nüüd kedagi korraldajatest näen tee peal, siis räägin neile. Paraku ei olnud sel kellaajal enam kedagi silmapiiril. Hommikul koosoleku ajal, ülistades Jumalat oli mu kurbus veelgi suurem. Mõtlesin sellele, et täna peaks olema see päev. Täna pidime me ju leiba murdma. Süütunne ja kahetsus. Kui siis Mairo ütles midagi säärast, et enne kui me leivamurdmise juurde läheme võtame veel paar laulu (midagi säärast). Taaskord olin keeletu. Rõõm ja kurbus segamini. Pisarad voolasid läbisegi mööda põski alla. "Jumal palun anna mulle andeks. Palun anna mulle andeks, et ma sind ei uskunud. Palun anna andeks!" Selle aja jooksul mängis ülistusgrupp mingit muusikat, ma ei teagi, kas see oli konkreetselt mingist loost, vähemalt ei tundnud ma seda ära. Ma tundsin end nii halvasti Jumala ees. Ainus, mis sel hetkel luges oli see, et Tema mulle andeks annaks. Et Ta ei kaotaks lootust minu suhtes. "Palun andesta mulle, Jumal!" Kui siis kuulen ülistajaid laulmas sõnu, mis tulid otse Jumalalt: Kõik vajame andeks andmist, Päästja Sinu heldust.
Olin nii õnnelik, olen siiani. Vajasingi seda kogemust, sest nüüd ei hoia ma end enam tagasi. Keerasin selja hirmule, kahtlustele. Ma palusin, et Ta mind kasutaks nii, nagu Ta pole seda siiani teinud. Tahtsin tunda Tema ligiolu iga oma ihukarvaga. Jumal on ustav. Ta on suurepärane. Ta kannab hoolt oma kallite eest. Mul on hea meel, et saan olla üks nendest kallitest. Armastan Teda kogu hingest.
Maria Wagner
Selle aasta piiblipäevadel palusin oma Isa meeleheitlikult, kogu südamest, et Ta annaks mulle veel rohkem julgust. Tahan olla julge nagu Jeesus, kes ei kartnud teha Isa tahtmist mööda.
Jumal kuuleb meid Tema poole hüüdmas. Ta kuuleb iga palvet ega unusta seda. Samuti kuulis Ta ka minu hüüdeid Tema poole.
Mäletan, see oli laupäev, kui Jumal andis mulle äkitselt pildi leivamurdmisest. Mäletan seda pilti kristallselgelt, see oli väga ilus. Koos selle pildiga tuli minusse teadmine - Ta tahab, et meie, noored, murraksime koos leiba. Mõtlesin kohe, et pean sellest kellelegi korraldajale rääkima. Puutun ju nendega kokku, olen ju vabatahtlik. See pilt ja teadmine keerles lakkamatult mul peas. Paraku ei leidnud ma endas seda julgust, et minna ja rääkida välja, mida Jumal mulle oli öelnud. Lükkasin seda muudkui edasi. Lasin kahtlusi ligi - äkki see ei olnud ikka Jumalast, vahest oli see lihtsalt minu kujutelm.
Kell oli palju, käes oli õhtune ülistus, mis kestis ööhakuni. Keset ülistust saatis Jumal mulle järjekordse võrratu pildi, kuidas kõik me noored, kes me seal ülistasime, laskuksime põlvili, alanduksime Tema ette. Midagi sellist vaimusilmas näha oli väga võimas, see tegi mind sõnatuks, rõõmsaks. Taaskord oli ka teadmine, et pean sellest näiteks Mairole ütlema. Ma pean selle välja ütlema. Aga ma kartsin. Kuidas ma saan lihtsalt minna ja öelda, et me nüüd kõik Jumala ees põlvitaksime? Ütlesin Jumalale, et ma ei julge, kuidas ma lähen nõnda, ma ei julge teistele öelda, aga põlvitan ise su ette. Kui siis mõne aja pärast, kui ma juba ka püsti olin, ütles Mairo, et me kõik laskuksime põlvili Jumala ette, alanduksime Tema ette. Ma ei suutnud uskuda äsja kuuldut. Meeletu rõõm ja kurbus oli minus läbisegi. Rõõm, kuna see oli kindlus mulle, et tõesti Jumal rääkis minuga. Kurbus, kuna ma lasin hirmul võidutseda, kui Jumal mulle oma salasoovist rääkis.
Pärast seda mõtlesin taaskord leivamurdmisele. Kahetsuse ja argusega tõdesin, et kell on juba nii palju, nüüd on hilja. Muidugi hommikul saaks veel võib-olla midagi teha, ent samas vist ka mitte. Mõtlesin, et kui nüüd kedagi korraldajatest näen tee peal, siis räägin neile. Paraku ei olnud sel kellaajal enam kedagi silmapiiril. Hommikul koosoleku ajal, ülistades Jumalat oli mu kurbus veelgi suurem. Mõtlesin sellele, et täna peaks olema see päev. Täna pidime me ju leiba murdma. Süütunne ja kahetsus. Kui siis Mairo ütles midagi säärast, et enne kui me leivamurdmise juurde läheme võtame veel paar laulu (midagi säärast). Taaskord olin keeletu. Rõõm ja kurbus segamini. Pisarad voolasid läbisegi mööda põski alla. "Jumal palun anna mulle andeks. Palun anna mulle andeks, et ma sind ei uskunud. Palun anna andeks!" Selle aja jooksul mängis ülistusgrupp mingit muusikat, ma ei teagi, kas see oli konkreetselt mingist loost, vähemalt ei tundnud ma seda ära. Ma tundsin end nii halvasti Jumala ees. Ainus, mis sel hetkel luges oli see, et Tema mulle andeks annaks. Et Ta ei kaotaks lootust minu suhtes. "Palun andesta mulle, Jumal!" Kui siis kuulen ülistajaid laulmas sõnu, mis tulid otse Jumalalt: Kõik vajame andeks andmist, Päästja Sinu heldust.
Olin nii õnnelik, olen siiani. Vajasingi seda kogemust, sest nüüd ei hoia ma end enam tagasi. Keerasin selja hirmule, kahtlustele. Ma palusin, et Ta mind kasutaks nii, nagu Ta pole seda siiani teinud. Tahtsin tunda Tema ligiolu iga oma ihukarvaga. Jumal on ustav. Ta on suurepärane. Ta kannab hoolt oma kallite eest. Mul on hea meel, et saan olla üks nendest kallitest. Armastan Teda kogu hingest.
Maria Wagner
Pp oli minujaoks kannapööre uuele elule.
Räägime siis algusest. Mul surid kaks sõpra umbes viis kuud tagasi ära. Sellest ajast peale on/oli minus midagi muutunud. Ma olen olnud tõsisem ja ma kannan enamjaolt seda valu lihtsalt kaasas kuna mulle ei meeldi nutta, ei teiste ees ega ka üksinda. Piibli päevade imelisim kogemus oli see, et ma sain selle valu endast välja lasta. Teiseks, ma olen, olin umbes aasta aega või natuke vähem/rohkem Jumalalt endale palunud ja anunud. siiamaani ei midagi. Ppl, Laupäev vastu pühapäeva oli v6imas koosolek ja ülistus. ma istusin kuskil nurgas ja anusin Jumalat et ta nüüd tuleks v6i ma ei tea mis. Olin seal oma pool tundi sedasi istunud ja ulgunud Jumala ees ja mingid kaks naisterahvast tahavad palvetada minu eest. EI mitte mingil juhul ma ei lase, ma hakkan ju veel rohkem ulguma, eiii, elusees mitte. Selline oli minu reaktsioon ja istusin seal edasi. Mingi hetk seal sedasi istudes tuli mul täiega isu ülistama minna. ( selline tunne on varemalt ühekorra olnud, kui Jumal käsib või palub midagi teha väljendades seda minu tujuga, eelmine kord ma ignoreerisin seda ja siis juhtus kahjuks halb õnnetus) tõusin kohalt püsti ja läksin teistele natukene lähemale, mitte väga. Mingi tüdruk tahtis mu pärast palvetada. Eii, ma ei saa ju lasta, aga siis ma hakkasin arvama et see ei saa olla kokkumäng kaks korda. Peas oli sada, million, tuhat mõtet aga pea noogutas. Mida ma tegin, praegu ei saanud sellest aru. Sel hetkel kui see tüdruk mu pärast palvetas muutus midagi täielikult. Mõtlemises, olekus nagu kõiges. sell hetkel oli selline Jumala puudutus see oli nii tugev et järgmine hetk avastasin ennast pikali maas olevat. Mul oli sell hetkel selline tunne, et keegi keda ma nii kardan ja nii armastan seisab mu ees, Mu käed hakkasid värisema ja ma hakkasin kiiremini hingama, palju kiiremini. Mingi aeg oli mõtlemisaega, kus oli ülistus, ma isiklikult ei saanud veel aru mis oli hetk tagasi toimunud. Ma üritasin seda meenutada, kuid asjatult. See mees kes ülistas palus meil Jumala ees põlvili laskuda. Jumala võimas vägi tuli sellel ajal minusse ja täitis mu täielikult oma vaimuga. Ma tuntsin et iga minu keharakk on uus, kõik mis minus on, on uus. Ma läksin oma noortejuhi juurde ja rääkisin mis oli toimunud. Peale seda see kurb, tõsine ja masetsev tüdruk on kadunud, on alles Jumala Vaimus rõõmus tüdruk. Kui me noortejuhiga oleme hiljem rääkinud sellest õhtust siis ta ikka ütleb, et minu nägu oli seal hoopis teistsugune, nii rõõmsana ei ole vist keegi mind elu sees näinud. Minu kõige parem ja meeldejäävam mälestus Piibli päevadest.
9.5.09
Jumal ütles mulle nende päevade jooksul:
Sa pead olema alandlik. Sain aru, et mul on vaja panna kõik oma kroonid maha Jumala ette. Tõelise elu leiabki täielikus alistumises Jumalale.
Pp-l kogesin ma Jumala ligiolu,
mis oli väga võimas tunne.Ma tänan Jumalat, et ma sain temaga püsiühenduse ja ma olen väga õnnelik sellise ürituse eest nagu see oli PP 2009. Need kolm päeva olid väga õnnistatud .
Parim, mis nende päevade jooksul juhtus
oli see, et minu 2 sõbrannat said päästetud! See oli tõeliselt imeline. Jumala vaim tõesti liikus seal. Ülistus oli täiesti tasemel ning üks minu päästetud sõbrannadest lihtsalt nuttis selle ajal, kuigi ta ei olnud enne väga palju usuga kokku puutunud.
Aitäh nii vägeva ja hästi korraldatud ürituse eest. Jumal on hea!
Aitäh nii vägeva ja hästi korraldatud ürituse eest. Jumal on hea!
8.5.09
Jumal on võrratu.
Ja ma tean, et ta teeb erilisi asju meie eludes. Jumal tegi mulle midagi väga erilist ja imelist. Enne piiblipäevadele tulemist ma olin juba kui vaimselt surnud. Ma ei osanud enam otsida. Ma ootasin väga piiblipäevi, kuna ma tean, et see oleks aeg (kolm päeva), kus ma saan otsida Jumalat. Kolm täiesti vaba päeva. Ja kui sina juba otsid Teda, siis tema on leitav.
Ma küsisin temalt, et mis see on, mis takistab mul sind leidmast. Ja ta näitas mulle. Ma ei arvanud kunagi, et mul on uhkusega probleeme, aga Jumal näitas, et on. Ütles, et paranda see asi oma elus. Saa mulle alandlikuks. Nüüd ma näen. Nüüd ma tean.
Ta näitas ka muidki asju, mida ma peaksin muutma oma elus. Kuid kõige tähtsam on see, et ta lubas olla minuga.
Minu jaoks on raske mõelda, et keegi tahab olla minu jaoks olemas ja armastab mind tõesti. Ja et ma seda ära ei unustaks, siis ma tuletan seda endale iga päeva meelde. "Jumal on koos minuga, ta armastab mind, ta toetab mind. Ja ma ei pea kartma."
Kõige parem on see, et sellega kaasneb suur rõõm. Rõõm minu südames. Tohutu rõõm. Nagu isiklik päike, mis särab ja soojendab. Ja see on imeline. Sest Jumal on leitav.
Kerli
Ma küsisin temalt, et mis see on, mis takistab mul sind leidmast. Ja ta näitas mulle. Ma ei arvanud kunagi, et mul on uhkusega probleeme, aga Jumal näitas, et on. Ütles, et paranda see asi oma elus. Saa mulle alandlikuks. Nüüd ma näen. Nüüd ma tean.
Ta näitas ka muidki asju, mida ma peaksin muutma oma elus. Kuid kõige tähtsam on see, et ta lubas olla minuga.
Minu jaoks on raske mõelda, et keegi tahab olla minu jaoks olemas ja armastab mind tõesti. Ja et ma seda ära ei unustaks, siis ma tuletan seda endale iga päeva meelde. "Jumal on koos minuga, ta armastab mind, ta toetab mind. Ja ma ei pea kartma."
Kõige parem on see, et sellega kaasneb suur rõõm. Rõõm minu südames. Tohutu rõõm. Nagu isiklik päike, mis särab ja soojendab. Ja see on imeline. Sest Jumal on leitav.
Kerli
Jah, Jumal muutis mu elu.
Uuendasin oma otsust, sest tundsin, et vajan puhastust. Jumal on mind muutnud, kuid siiski vajan ma eestpalvet, sest vajan Jumala suuremat ligiolu.
Ma väänasin oma jala reede õhtul väga välja.
Mul oli jalg väga paistes. Laupäeva õhtul kui me ülistasime siis me koos Gaspariga ja veel mõned keda ma ei tundnud palusime igasuguste asjade üle, ka Viljandi pärast. Peale palvet tundsin, et midagi oli imelik. Ma vaatasin oma jalga ja see polnud enam paistes.:):);)
Tunnistus
Laupäeval seminaridel käies Jumal rääkis mulle, et isegi kui me kukume ja teeme valesti siis see ei tohiks saada põhjuseks, et eemalduda Jumalast. Tema on alati meid ootamas käed avatud, et me läheks tema embusse ja oleksime tema armastuses. Ta ootab, et kui me kukume, paluksime talt andeks ja räägiksime talle kui me kahetseme seda, mitte ei läheks eemale. Ma arvan, et see on sõnum mida on paljudel vaja teada aga mina sain selle seoses oma probleemidega. Olen varem oma elus kogenud et kui ma teen teatud asju mida ma ei tohiks teha, siis mul on häbi Jumala ees ja ma hakkan minema temast järjest eemale. Ta on parim issi keda endale tahta ja ta teab, et me kukume aga ta on alati meile toeks. Isegi kui me ei tunne teda on ta meie kõrval meid julgustamas, toetamas ja aitamas. Jumal ei taha et midagi saaks põhjuseks temast eemaldumisel. Ta armastab meid selleks liiga palju, et meist ilma jääda.
Mona-Anari
Mona-Anari
7.5.09
Jumal muutis mind,
aitas saada püsiühenduse, andis julguse. Ma palun, et püsiühendus jääks ning kestaks, et mu suhe Jumalaga võiks olla parim!
Terve aasta(!) olen otsinud ja oodanud,
et leiaks koguduse, kus saaks ülistada ja laulda just nii nagu kogesin oma kodukoguduses Calgarys.. Jumal nägi minu igatsust, kuulis minu palvet – täna tulin Tallinnast oma sõbrannaga, kes pidi siia laulma (koori) tulema... Lisaks kõigele märkasin, et minu kunagine õpilane Otsakoolist (Mairo M) juhtis ülistust!!! Mida enam oskaksin Jumalalt õnnistuseks paluda - see oli kingitus! Aitäh.
Jumal ütles,
et ma olen liiga uhke ja ma hakkan sellega tegelema! Lisaks oli siin suur võidmine. – Harri Puskar
Tänu Jumalale,
sain väga kinnitatud ja uut indu ja jõudu Pühalt Vaimult, et edasi viia laste tööd oma koguduses.
Samuti tänud Taevaisale ka uute sõprade eest. Kohtume kindlasti PP2010
Andres
Viljandi Evangeelne Uue Elu kogudus
Samuti tänud Taevaisale ka uute sõprade eest. Kohtume kindlasti PP2010
Andres
Viljandi Evangeelne Uue Elu kogudus
Jumal pani mind tunnistama...
ja see kogemus oli midagi sellist... mida ei anna sõnadesse panna!
Õnnistusi!
Liisa Orav SV
Õnnistusi!
Liisa Orav SV
Margarethi ilmutus:
Et ma tundsin, et Jumal ütles: Pöörduge, sest mu isa hakkab juba viimaseid sekundeid lugema. NB: Pöörduge
Mul tegi jalg juba paar päeva valu.
Põhjuses ei olnud kindel, küllap veritsus või närvivalu. Eile, laupäeval palvetasime palveteekonnal selle pärast ja juba eile õhtul oli valu kadunud.
Tänu Jumalale! Ta tervendab!
Tänu Jumalale! Ta tervendab!
Tänan Jumalat kõige eest,
mis siin nendel päevadel toimus ja ka selle eest, et mu parem käsi, mis oli valus, paranes palve läbi! Õe Agnesele ka tänu! Raili
Ma sain vabaks depressioonist ja pingest
Sain täielikult vabaks. Sain kogeda Jumalat palju ja Teda ülistada täielikult PP-l!
Ma olen käinud 8 korda PP-l
(seal hulgas 2 pöördepunkti) ja midagi sellist ma polnud ülistuses kogenud. Ma tunnen esmakordselt PP-lt lahkudes, et ma tahan siit minna... Varem kartsin seda igal aastal – hirm, et püsiühendus kaob, kui lähen igapäevaste tegemiste juurde.
Sain pärast osasaamist palve ajal järgmise pildi.
Me elame maailmas, mis on nagu pime koobas, kõik kobavad ja otsivad valgust, kristlased teavad, kus on väljapääs, oleks väga julm jätta see enda teada.
Jumal lubas mul „sattuda“ mitmesse kohta,
kus nägin vajadust ja sain aidata. See on imeline juhtimine, kui oled andnud nõusoleku TEDA teenida!
Aitäh,
Eo Aardevälja Viljandist
Aitäh,
Eo Aardevälja Viljandist
Sain Jumalalt selguse
ja teadmise, et kõik jamad, mida ma olen teinud on täiesti andestatud ja ma saan uue lehekülje keerata ja et Jumal teeb tööd minu kaudu ja ma ei pea ise muretsema.
Mina MUUTUSIN 360°
See oli võimas ja sain ka teada et iga NOOR „vana“ võib paluda Jumalat ilma et ta peaks kahtlema, et Jumal seda teeb! Jumal teeb seda kindlalt, ise asi, millal!:)
Mul oli taas võimalik teiste eest sihilikult palvetada,
olla kuss Jumala ees, sest palju ma ei teadnud mille eest palvetada. Jäi küll sügavalt mulje, et sellest palvest, toest oli kas talle/neile. Muidugi tekkis küsimusi ja vastamata vastuseid – ka minu poolset argust. Aga loodan, et must oli teistele kasu ning (fakt?) Jumala, Jeesuse abiga!!!
Jeesus tegi mind vabaks
Mul pole kunagi olnud probleeme alkoholi, suitsetamise, narkootikumidega. Olin selle üle uhke (vaimulik uhkus). Kuid PP-l näitas Jumal väga selgelt, et minu elus on suur sõltuvus. Midagi väga piinlikku minu jaoks. Hingevaenlane sai mind selle kaudu iga päev piinata ja vangis hoida. PP-l sain VABAKS. Sain uue hingamise. Mu hing on vait Jumala ees.
Ma olen tänulik,
sest Jumal lõhkus seina meie vahel. Ma sain jälle palvetada ja ülistada ilma et oleks justkui tunne, et Taevas on kinni. Tänu Issandale.
Enne PP-d olin ma Jumala peale vihane,
solvunud ja seest nii katki ja kibestunud. Ma otsisin rahulolu kõikjalt mujalt, aga mitte Jumalast. Mul oli alkoholi & tubaka sõltuvus. Olin suure summa raha võlgu ja mõtlesin lausa, et raha saamisex lähen müün oma keha. Siis tuli aga Jumal tagasi mu elu 1# positsioonile. Ma olen täis rõõmu, rahu ja ma tean, et Jumal on mind TÄIELIKULT vabastanud. Aitäh PP eest – Olgu Jumal teiega
Kaisa Päevik - Jumala vastus
Kallis Kaisa!
Ka mina mäletan seda päeva, mil me kohtusime.
Ma tundsin sind juba siis, kui sa veel ei olnud sündinud, teadsin milline sa oled ja mis sulle meeldib. Teadsin igat su päeva ja kõike, millega sa oma elus kokku pead puutuma. (Laulud 139)
Mul on hea meel, et sa minu valisid – nii paljud on mind tõrjunud, nad raiskavad oma elu, ning iga päevaga nad liiguvad hukatuse poole ilma, et nad sellest isegi aru saaksid. Aga sina valisid elada oma elu koos minuga, ning mina lubasin igal päeval olla koos sinuga. (Matteuse 28:20)
Kallis Kaisa, sa oled imeliselt loodud. Sa ei ole tavaline, ega igav – sa oled Jumala kätetöö, sa oled meistriteos, ning oled väga väärtuslik!
Mul on hea meel, et sa lubasid mind oma sõbrannale tutvustada, sest ma hoolin ka sinu lähedastest. Ma ei taha, et keegi peaks hukatusse minema.
Sa kirjutasid mulle, et sa armastad mind. Tea, et ma olen sind alati armastanud – ka siis kui sa mind oled eemale lükanud ja elanud nagu mind poleks su kõrval – ka siis ma armastasin sind. Mul on hea meel, et sa oled siin.
Kallis Kaisa, kui sina tundsid ennast üksikuna, siis olin mina sinu kõrval, kui sul oli kodus raske, siis olin ma su kõrval. Kui sind koolis ebaõiglaselt karistati, ka siis olin mina sinuga. Ma tean igat su muret ja ükski su mõte pole minu eest peidus. Ma armastan sind.
Ka mina mäletan seda päeva, mil me kohtusime.
Ma tundsin sind juba siis, kui sa veel ei olnud sündinud, teadsin milline sa oled ja mis sulle meeldib. Teadsin igat su päeva ja kõike, millega sa oma elus kokku pead puutuma. (Laulud 139)
Mul on hea meel, et sa minu valisid – nii paljud on mind tõrjunud, nad raiskavad oma elu, ning iga päevaga nad liiguvad hukatuse poole ilma, et nad sellest isegi aru saaksid. Aga sina valisid elada oma elu koos minuga, ning mina lubasin igal päeval olla koos sinuga. (Matteuse 28:20)
Kallis Kaisa, sa oled imeliselt loodud. Sa ei ole tavaline, ega igav – sa oled Jumala kätetöö, sa oled meistriteos, ning oled väga väärtuslik!
Mul on hea meel, et sa lubasid mind oma sõbrannale tutvustada, sest ma hoolin ka sinu lähedastest. Ma ei taha, et keegi peaks hukatusse minema.
Sa kirjutasid mulle, et sa armastad mind. Tea, et ma olen sind alati armastanud – ka siis kui sa mind oled eemale lükanud ja elanud nagu mind poleks su kõrval – ka siis ma armastasin sind. Mul on hea meel, et sa oled siin.
Kallis Kaisa, kui sina tundsid ennast üksikuna, siis olin mina sinu kõrval, kui sul oli kodus raske, siis olin ma su kõrval. Kui sind koolis ebaõiglaselt karistati, ka siis olin mina sinuga. Ma tean igat su muret ja ükski su mõte pole minu eest peidus. Ma armastan sind.
28.4.09
Kaisa Päevik 28. aprill
Veel kolm päeva ootamist! Ma mõtlen pidevalt Temale. Mis siis, kui ma enam ei meeldi Talle? Oh oleks juba reede!
Täna oli koolis lahe – peale teist tundi läks poiste vetsus mingi toru katki ja kogu kool ujus. Hea oli, et see haisev toru polnud… Ülejäänud tunnid jäid ära, ning ma läksin Merkaga parki. Päike paistis ja oli väga soe. Rääkisin Merkale, et näen oma Kallimat Piiblipäevadel ja et ma juba loen tunde selleni. Merka tahtis ka tulla. Ta lubas vanematelt luba küsida, kuid arvas, et nagunii saab. Ta palus, et ma teda ka oma Kallimale tutvustaks. Lubasin seda teha.
Käisin trennis, ning koju jõudes otsustasin kirjutada oma Kallimale kirja. Enne seda õppisin homseks kõik ära, et ei peaks pärast enam sellega tegelema. Kirjutasin Talle, et ma armastan Teda. Kirjutasin Talle kõigest, mis viimastel nädalatel oli juhtunud. Kui ma kirjutasin, siis mulle tundus, nagu oleks Ta seisnud minu kõrval. Justkui ma polekski pidanud kirjutama, vaid oleks võinud kõike seda lihtsalt välja öelda ja Ta oleks mind kuulnud. Igatsen Tema järele…
Täna oli koolis lahe – peale teist tundi läks poiste vetsus mingi toru katki ja kogu kool ujus. Hea oli, et see haisev toru polnud… Ülejäänud tunnid jäid ära, ning ma läksin Merkaga parki. Päike paistis ja oli väga soe. Rääkisin Merkale, et näen oma Kallimat Piiblipäevadel ja et ma juba loen tunde selleni. Merka tahtis ka tulla. Ta lubas vanematelt luba küsida, kuid arvas, et nagunii saab. Ta palus, et ma teda ka oma Kallimale tutvustaks. Lubasin seda teha.
Käisin trennis, ning koju jõudes otsustasin kirjutada oma Kallimale kirja. Enne seda õppisin homseks kõik ära, et ei peaks pärast enam sellega tegelema. Kirjutasin Talle, et ma armastan Teda. Kirjutasin Talle kõigest, mis viimastel nädalatel oli juhtunud. Kui ma kirjutasin, siis mulle tundus, nagu oleks Ta seisnud minu kõrval. Justkui ma polekski pidanud kirjutama, vaid oleks võinud kõike seda lihtsalt välja öelda ja Ta oleks mind kuulnud. Igatsen Tema järele…
22.4.09
Noored PP'l
Palume, et Jumal puudutaks noori PP'l, et noored, kellel seda just vaja on, võiksid tõesti minna ka eestpalvele. Et noored ise teeksid otsused ja sammud Jumala poole.
21. aprill
Rahu. Kui palume rahu, siis kas me oleme tegelikult selleks valmis - nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas me oleme valmis vastu võtma kõiki neid õnnistusi ja andeid, mida me palume. Kui eriline on tunda seda, kui palume Jumalalt rahu mingite asjade pärast ja kogeme reaalselt seda, kuidas Jumal teeb meie südame kergeks ja tõesti võta sellelt koorma ja toob hämmastava rahu. Nii suure rahu, et unustame, millise probleemi pärast seda rahu üldse igatseme.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
Kaisa Päevik 22. aprill
Miks peab elu nii raske olema? Miks ei või elu alati ilus olla? Alles mõni päev tagasi ma tundsin, kuidas kõik läheb nii hästi, kuid nüüd on kõik muutunud. Eile õhtul, kui magama läksin, oli mu koer mu padja tükkideks rebinud. Pidin õhtul pikalt sulgi koristama. Võõra padjaga ei saanud korralikult magada ka, ning kui ma koolis geograafia tunnis Merkale seda rääkisin, siis meid mõlemat visati tunnist rääkimise pärast välja ja pidime direktori jutule minema. Keegi pole kunagi nii roppude sõnadega minuga rääkinud – või peaks ütlema röökinud. Mul oli pärast selline tunne, et ma ei taha kunagi enam kooli uksest sisse astuda. Lisaks kirjutati mulle päevikusse selline märkus, et kui ma seda kodus emale näitasin, ei lubanud ta mul nädala lõpuni välja minna ning telekat ka ei tohi vaadata.
Oleks vaid mu kallim siin… Tema saaks aru ja teaks, mida selles olukorras teha. Ta tunneb mind nii hästi. Üheksa päeva pärast on Piiblipäevad. Ma loodan, et Ta tuleb sinna, et ma saaksin Temaga koos olla. Ma juba loen päevi selleni – oh, kuidas ma küll vastu pean nii kaua? Ma võtan Ta kirja ja loen seda veelkord – see annab mulle jõudu.
Oleks vaid mu kallim siin… Tema saaks aru ja teaks, mida selles olukorras teha. Ta tunneb mind nii hästi. Üheksa päeva pärast on Piiblipäevad. Ma loodan, et Ta tuleb sinna, et ma saaksin Temaga koos olla. Ma juba loen päevi selleni – oh, kuidas ma küll vastu pean nii kaua? Ma võtan Ta kirja ja loen seda veelkord – see annab mulle jõudu.
17.4.09
Kaisa Päevik 16. aprill
Täna oli hea päev! Juba hommikul, kui päike läbi magamistoa akna minu käsi soojendas, oli selline tunne, et tuleb midagi ilusat. Koolipäev möödus justkui lennates. Peale kooli läksin oma parima sõbranna, Merka juurde. Merkal on väga ilus kodu – tal on oma aed, ning me saime seal päikese käes kõigest rääkida.
Näitasin Merkale oma kallima kirja, mille ma hommikul sain. Mu kallim kirjutas, et Ta armastab mind. Ma siiani ei suuda seda uskuda!!! Ma olen ju nii tavaline, kuidas saab keegi nii eriline mind armastada. Ta kirjutas, et Ta tahab minuga kokku saada ja minuga kogu aeg koos olla. Ta igatseb minu järele. Igatseb minuga suhelda, minu kõrval käia, teada millega tegelen, millest mõtlen. Ma olen nii õnnelik!
Õhtul koju jõudes palus ema mul nõud ära pesta. Isegi see ei suutnud mul tuju rikkuda. Läksin oma tuppa ja lugesin veelkord Tema kirja.
Igatsen Tema järele!
Näitasin Merkale oma kallima kirja, mille ma hommikul sain. Mu kallim kirjutas, et Ta armastab mind. Ma siiani ei suuda seda uskuda!!! Ma olen ju nii tavaline, kuidas saab keegi nii eriline mind armastada. Ta kirjutas, et Ta tahab minuga kokku saada ja minuga kogu aeg koos olla. Ta igatseb minu järele. Igatseb minuga suhelda, minu kõrval käia, teada millega tegelen, millest mõtlen. Ma olen nii õnnelik!
Õhtul koju jõudes palus ema mul nõud ära pesta. Isegi see ei suutnud mul tuju rikkuda. Läksin oma tuppa ja lugesin veelkord Tema kirja.
Igatsen Tema järele!
14.4.09
Ülistusest
Väga palju on viimasel ajal diskuteeritud selle üle, mis on ülistus ja mis ei ole. Viimasel ajal eriti olen mina ja mõned teised PP tiimi liikmed sellega väga lähdalt kokku puutunud, mis paneb mind ka liigutama oma näppe, et see siia kirja saada.
Alustuseks tahaksin öelda, et Piibel on kaanest kaaneni tõde, ning kõik mis seal kirjas on, miski pole "tõlgendamise asi". Seega meil kristlastena tuleks otsida vastuseid eelkõige sealt, mitte diskuteerida, et mis meie arvame ülistuse kohta. Samuti ka kõik siinsed mõtted on saadud Piibli lugemise ja palvetamise kaudu.
Jumal on hea ja annab meile tarkuse.
Alustuseks tahaksin ära mainida kohe, et ülistus ei ole muusika. Ülistus ei ole see, et sa lähed ja kuulad bändi ja laulad kaasa ja tahad sealt saada oma annuse Püha Vaimu. Ja kui sa seda ei saa (ehk siis ilmselt bänd oli kehva), siis sa lähed ja ütled, et ülistus oli jura. See ei käi niimoodi. See ei saa juba sellepärast käia niimoodi, et "Piibliajal" ei olnud vägevaid ülistusbände. Vaatame, mida Piibel räägib sellest, et mis on ülistus.
1) Sinu elu peab olema ülistus.
1Kr 10:31
31 Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud -
tehke seda Jumala austamiseks!
Ma olen tegelikult mõelnud, et see salm võtab ülistuse definitsiooni ja olemuse 100% kokku. Mis tähendab siis seda, et ükskõik, mida me ka parajasti ei teeks, meie eludest peab paistma ja särama Jumala au, suurus, Vaimu Vili ja armastus. Kõik see toob ülistust Jumalale. Seega on ülistuse esimene ja kõige tähtsam asi see, et meie eludest peab peegelduma Jumal, Jeesuse armastus inimeste vastu, Tema kaastunne..Ainult siis ja AINULT siis saab Jumal meile anda suuri vaimuande, millega me saame tuua veel suuremat ülistust Tema nimele ja seda siis juba inimeste poolt, keda me teenime. Seega selleks, et me võiksime ainuüksi olla viljakad (et tuua inimesi Jumalae lähemale) peab meie elu valitsema ülistus, ülistus sellenäol, et meie tegemised, käitumine, kõne ja eeskuju võiks peegeldada Jumala valgust ja Tema headust. Sest ilma Jumalata me ei suudaks olla kunagi maailma valgus, sool, eeskujuks ja tasased oma kõnes. Kunagi toodi välja üks küsimus, et mida see peaks tähedama, et Jumal on loonud meid, et me Teda ülistaksime..ja see ongi see: Meie elu peab olema ülistus Jumalale - sinu teod, sõnad, Vaimu Viljad, usk!
2) Kes peaksid Ülistama?
Fl 2:9-11
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime,
mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv
nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand -
Jumala Isa kirkuseks
Kogu universum on kutsutud selles kirjakohas ülistama Jeesust ("et Jeesuse nimes nõtkuks..tunnistaks..")!! [Ps 2]
See kohustus siis kellele?
1) Inglitele taevas (Ilm 4:2-9)
2) Lunastatud hingedele (Ilm 4:10-11)
3) Alandlikele uskujatele maailmas (Rm 10:9)
4) Mässumeelsetele mitte-uskujatele maailmas (2Ts 1:7-9)
5) Deemonitele ja kadunud inimkonnale maapeal ja põrgus. (1Pt 3:18-22)
Mis tähendab seda, et selles kirjakohas on loetletud üles kõik mõtlev ja füüsiliselt elav, ning kõigile on langenud kohustus ülistada Jeesust.
Kuidas see siis peaks rakenduma mitte-uskujatele? Töötades siin läbi kõike seda head materjali, mida pakub meile Sõna, siis jõudsin mõtteni, et tegelikult maailma loomisest saati on Jumala suurus saanud kõigile avalikuks. Nimelt juba sellega, et Ta lõi ja disainis maailma meie jaoks.
Rm 1: 20
20 Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse
tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada
Piiblis isegi ei mõelda algupärast loomingut, vaid Tema jätkuvaid, igavesi tegusid ja hoolt. Tema tehtu on see, mida Ta oma väes ja headuses saavutab, ning annab selle taevale ja maale. Piibel toob sellega seoses ka välja, et kõik on selle sama loominguga kokku puutunud ja igaüks on saanud teada oma elus mingil perioodil, et see kõik on Jumalast. Sellest Roomlastele 1:20 kirjakohast öeldakse väga karmilt, et "Nad ei saa endid vabandada..." - Jumal paneb kõigile süüks Tema loomingu mitte-teadvustamist. Süükoorem langeb sellele, kes keeldub teadvustamast ja vastu võtmast, mida Jumal on näidanud neile endast, läbi oma loomingu. Isegi need, kes pole saanud kuulda Evangeeliumi, on saanud selge tunnistuse Jumala eksistentsist ja loomusest. Nad on selle oma filosoofiate ja võltsteooriatega alla surunud. Kui inimene reageerib sellisele nö ilmutusele, isegi kui see on lihtsalt loodu ümberringi, Jumal teeb selle ka võimalikuks, et see inimene kuuleks evangeeliumi. (Ap 8:26-39)
Tulles tagasi Fl 2 kirjakoha juurde, siis 11 salmis on kasutatud sõna "tunnistama", kreeka keelne sõna selle kohta tähendab ka "kinnitama", "nõustuma", mis on tegelikult see, mida kõik lõpuks teevad. Meil on ainult valik - kas teha seda puhtsüdamilikult ja õnnistatult või mittetahtlikult ja piinarikkalt.
3) Ükskõik, mis vahendit ei kasutataks, kõike, mis tuleb südamest, võib kasutada ülistuseks!
Tuletan veel meelde, et sinu elu peab olema Jumalale ülistuseks!
Väga hea on ka lugeda seda, kuidas Taavet või prohvetid VT ülistasid Jumalat. Nimelt nad lihtsalt kirjeldasid seda, millisena nad näevad Jumalat, mida Jumal on teinud nende jaoks ja mille eest nad on tänulikud. See on sisuliselt palve. Ja siit ka see, et ülistuse kõige tähtsaim osa on osadus Jumalaga. See on ka selle aasta PP teema - Püsiühendus Jumalaga. Me peame mõistma, et meil ei ole vaja iga päev "võtta aega palveks". Jumal on koguaeg meie kõrval, me saame koguaeg Temaga rääkida. Hüüa Ta poole, räägi Talle, kuidas sa Teda näed, mis Ta tähendab su jaoks ja see on Temale meeldivaks ülistuseks.
Kuid tuleb mõelda selle peale, et meie Jumal on tõe ja õigluse Jumal. Ja ta näeb sind läbi. Sellepärast ma hoiatan ja kutsun üles, et ülistada tuleb puhta südamega, ära valeta Jumalale. Talle ei ole meelepärane see, et sa räägid Talle palju ilusaid sõnu, pigem kui sul on südames üks-kaks lauset, millega sa Teda saaksid kirjeldada, tänada (ja sellega ülistada), siis ütle need välja ja ainult need. Ma kinnitan, et kui me otsime seda osadust, siis meile tuleb südamesse aina rohkem ja rohkem suuri ja ülistavamaid sõnu, mida jagada Jumalale. Osadusest saab ülistus, ülistusest saab Jumala au paista, läbi sõnade, mis tulevad meie südamest ja mis räägivad Tema kohta, ja ülistuse kaudu me saame kanda ka vilja inimestele "maailmas".
Huvitav ja samas ka väga karm oli üks jutuajamine mul vana tuttavaga, kellega vestlesin Jumalast ja seal juures ka ülistusest veidikene. Tema mõtteviis on selline, et paneks aga pidu 24/7 ja siis läheks pärast seda elu siin põrgusse ja seal paneks oma teiste sõpradega pidu edasi. Ühesõnaga, et koguaeg oleks pidu. Mida ta siis ei tea (ja mida ka mina tookord ei teadnud) on see, et põrgus ongi "pidu" kui kõik siin maailmas otsa saab, kuid milline pidu? Nimelt ülistus pidu. Kuna need 5, mille eelnevalt loetlesin peavad kõik ülistama Jumalat, ning seda hakatakse ja põrgus tegema. Sest sellest ei ole pääsu mitte kellegil, isegi mitte sarvikul endal. Piibel ju ise kinnitab seda mõne kirjakohaga, mis rääib sellest, kuidas kurjad vaimud ülistavad Jeesust ja Jumalat.
Lk 8:28
Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega:
"Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!"
Kuri vaim ülistas siin Jumalat sõnadega, mida ta ise uskus.
Üleskutsena küsin siis, et kas me tõesti oleme kehvemad isegi, kui kurjad vaimud?
4) Millega me siis saame ülistada?
Kui Jumal on andnud sulle mõne ande (pillimäng, laul, tants, kunst, värsiseadmine jne.), siis sa saad seda kasutada Jumala ülistamiseks. Kui sa ei pea viisi ja ei oska ega taha laulda, siis ei ole mingit käsku selle kohta. Ainukene käsk on ülistuskäsk ja kui sa kiidad Jumalat kogu oma südamest, puhta südamega ja õiglase meelega, siis see on Jumala silmis hea ülistus. Jumal ootab eelkõige, et sul oleks osadus Temaga ja seda, et su elust peegelduks välja Tema au. Mis vahenditega sa Teda ülistad see on individuaalne, peaasi, et sa ei valetaks Talle. Hoidkem meeles, et ka poolik tõde on vale Jumala silmis ja Ta näeb meid alati läbi. Seega kui bänd, kes veab ülistust on äärmiselt kehva ja algeline, siis me ei tohiks lasta kõigest sellest end heidutada. Sest ülistusaeg on ka aeg, kus oled ainult sina ja Jumal, kahekesti. See kui vägevaks ülistusteenistus meie jaoks kujuneb, see on meie endi teha, kuidas me ennast ette valmistame, et Tema häält kuulda ja Temale jagada oma austust ja armastust Ta vastu, mis tuleb südamest!
Ülistagem Jumalat.
Lõpetuseks Piiblist üks väike tunnistus sellest, et meie ülistus, ükskõik milline ka see ei oleks on austuseks Jumalale, meie ülistuse läbi inimesed pääsevad.
Rm 15:9
9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu
on kirjutatud:
"Seepärast ma tunnistan sind paganate ees
ja laulan kiitust sinu nimele."
"Et paganad hakkaksid Jumalat ülistama..." - Jumal laiendas meile ju oma armu ja halastust. Meile, kes ei olnud algupärase lepingu osalised. Seega kui meie saime päästetud tänu sellele, et keegi tuli ja ülistas Jumalat oma sõnadega, rääkides meile, kui hea, armastav ja õiglane on Jumal, siis kandub see kohustus meile edasi, kuna Jumal laseb ka meil osa saada oma headusest, armastusest ja õiglusest. Meil on oma eludest seda kõike jagada/ülistada.
"On kirjutatud.." - See on tsiteeritud Ps 18:49 ja 2Sm 22:50, kus Psalmist laulab kiitust Jumalale kõigi rahvaste seast. Mis vaikselt viitas juba paganate tulevasele päästele.
Seega ÜLISTUS OLI SEE, MIS MEID ALGUPÄRASELT TÕI LÄHEMALE JUMALALE. JA ON SEE, MILLEGA MEIE SAAME VÕITA INIMESI.
Ma ei räägi siis ülistusest, kui muusikast, vaid ülistusest, kui kõnelusest Jumala auks, rääkides Tema suurusest, tegudest meie elus ja maailmas, ja Tema armastusest meie vastu, et Ta saatis oma ainsa poja, et Ta sureks meie eest, et meie võiksime pääseda!
Ülistuses peitub võti!
Aamen!
Alustuseks tahaksin öelda, et Piibel on kaanest kaaneni tõde, ning kõik mis seal kirjas on, miski pole "tõlgendamise asi". Seega meil kristlastena tuleks otsida vastuseid eelkõige sealt, mitte diskuteerida, et mis meie arvame ülistuse kohta. Samuti ka kõik siinsed mõtted on saadud Piibli lugemise ja palvetamise kaudu.
Jumal on hea ja annab meile tarkuse.
Alustuseks tahaksin ära mainida kohe, et ülistus ei ole muusika. Ülistus ei ole see, et sa lähed ja kuulad bändi ja laulad kaasa ja tahad sealt saada oma annuse Püha Vaimu. Ja kui sa seda ei saa (ehk siis ilmselt bänd oli kehva), siis sa lähed ja ütled, et ülistus oli jura. See ei käi niimoodi. See ei saa juba sellepärast käia niimoodi, et "Piibliajal" ei olnud vägevaid ülistusbände. Vaatame, mida Piibel räägib sellest, et mis on ülistus.
1) Sinu elu peab olema ülistus.
1Kr 10:31
31 Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud -
tehke seda Jumala austamiseks!
Ma olen tegelikult mõelnud, et see salm võtab ülistuse definitsiooni ja olemuse 100% kokku. Mis tähendab siis seda, et ükskõik, mida me ka parajasti ei teeks, meie eludest peab paistma ja särama Jumala au, suurus, Vaimu Vili ja armastus. Kõik see toob ülistust Jumalale. Seega on ülistuse esimene ja kõige tähtsam asi see, et meie eludest peab peegelduma Jumal, Jeesuse armastus inimeste vastu, Tema kaastunne..Ainult siis ja AINULT siis saab Jumal meile anda suuri vaimuande, millega me saame tuua veel suuremat ülistust Tema nimele ja seda siis juba inimeste poolt, keda me teenime. Seega selleks, et me võiksime ainuüksi olla viljakad (et tuua inimesi Jumalae lähemale) peab meie elu valitsema ülistus, ülistus sellenäol, et meie tegemised, käitumine, kõne ja eeskuju võiks peegeldada Jumala valgust ja Tema headust. Sest ilma Jumalata me ei suudaks olla kunagi maailma valgus, sool, eeskujuks ja tasased oma kõnes. Kunagi toodi välja üks küsimus, et mida see peaks tähedama, et Jumal on loonud meid, et me Teda ülistaksime..ja see ongi see: Meie elu peab olema ülistus Jumalale - sinu teod, sõnad, Vaimu Viljad, usk!
2) Kes peaksid Ülistama?
Fl 2:9-11
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime,
mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv
nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand -
Jumala Isa kirkuseks
Kogu universum on kutsutud selles kirjakohas ülistama Jeesust ("et Jeesuse nimes nõtkuks..tunnistaks..")!! [Ps 2]
See kohustus siis kellele?
1) Inglitele taevas (Ilm 4:2-9)
2) Lunastatud hingedele (Ilm 4:10-11)
3) Alandlikele uskujatele maailmas (Rm 10:9)
4) Mässumeelsetele mitte-uskujatele maailmas (2Ts 1:7-9)
5) Deemonitele ja kadunud inimkonnale maapeal ja põrgus. (1Pt 3:18-22)
Mis tähendab seda, et selles kirjakohas on loetletud üles kõik mõtlev ja füüsiliselt elav, ning kõigile on langenud kohustus ülistada Jeesust.
Kuidas see siis peaks rakenduma mitte-uskujatele? Töötades siin läbi kõike seda head materjali, mida pakub meile Sõna, siis jõudsin mõtteni, et tegelikult maailma loomisest saati on Jumala suurus saanud kõigile avalikuks. Nimelt juba sellega, et Ta lõi ja disainis maailma meie jaoks.
Rm 1: 20
20 Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse
tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada
Piiblis isegi ei mõelda algupärast loomingut, vaid Tema jätkuvaid, igavesi tegusid ja hoolt. Tema tehtu on see, mida Ta oma väes ja headuses saavutab, ning annab selle taevale ja maale. Piibel toob sellega seoses ka välja, et kõik on selle sama loominguga kokku puutunud ja igaüks on saanud teada oma elus mingil perioodil, et see kõik on Jumalast. Sellest Roomlastele 1:20 kirjakohast öeldakse väga karmilt, et "Nad ei saa endid vabandada..." - Jumal paneb kõigile süüks Tema loomingu mitte-teadvustamist. Süükoorem langeb sellele, kes keeldub teadvustamast ja vastu võtmast, mida Jumal on näidanud neile endast, läbi oma loomingu. Isegi need, kes pole saanud kuulda Evangeeliumi, on saanud selge tunnistuse Jumala eksistentsist ja loomusest. Nad on selle oma filosoofiate ja võltsteooriatega alla surunud. Kui inimene reageerib sellisele nö ilmutusele, isegi kui see on lihtsalt loodu ümberringi, Jumal teeb selle ka võimalikuks, et see inimene kuuleks evangeeliumi. (Ap 8:26-39)
Tulles tagasi Fl 2 kirjakoha juurde, siis 11 salmis on kasutatud sõna "tunnistama", kreeka keelne sõna selle kohta tähendab ka "kinnitama", "nõustuma", mis on tegelikult see, mida kõik lõpuks teevad. Meil on ainult valik - kas teha seda puhtsüdamilikult ja õnnistatult või mittetahtlikult ja piinarikkalt.
3) Ükskõik, mis vahendit ei kasutataks, kõike, mis tuleb südamest, võib kasutada ülistuseks!
Tuletan veel meelde, et sinu elu peab olema Jumalale ülistuseks!
Väga hea on ka lugeda seda, kuidas Taavet või prohvetid VT ülistasid Jumalat. Nimelt nad lihtsalt kirjeldasid seda, millisena nad näevad Jumalat, mida Jumal on teinud nende jaoks ja mille eest nad on tänulikud. See on sisuliselt palve. Ja siit ka see, et ülistuse kõige tähtsaim osa on osadus Jumalaga. See on ka selle aasta PP teema - Püsiühendus Jumalaga. Me peame mõistma, et meil ei ole vaja iga päev "võtta aega palveks". Jumal on koguaeg meie kõrval, me saame koguaeg Temaga rääkida. Hüüa Ta poole, räägi Talle, kuidas sa Teda näed, mis Ta tähendab su jaoks ja see on Temale meeldivaks ülistuseks.
Kuid tuleb mõelda selle peale, et meie Jumal on tõe ja õigluse Jumal. Ja ta näeb sind läbi. Sellepärast ma hoiatan ja kutsun üles, et ülistada tuleb puhta südamega, ära valeta Jumalale. Talle ei ole meelepärane see, et sa räägid Talle palju ilusaid sõnu, pigem kui sul on südames üks-kaks lauset, millega sa Teda saaksid kirjeldada, tänada (ja sellega ülistada), siis ütle need välja ja ainult need. Ma kinnitan, et kui me otsime seda osadust, siis meile tuleb südamesse aina rohkem ja rohkem suuri ja ülistavamaid sõnu, mida jagada Jumalale. Osadusest saab ülistus, ülistusest saab Jumala au paista, läbi sõnade, mis tulevad meie südamest ja mis räägivad Tema kohta, ja ülistuse kaudu me saame kanda ka vilja inimestele "maailmas".
Huvitav ja samas ka väga karm oli üks jutuajamine mul vana tuttavaga, kellega vestlesin Jumalast ja seal juures ka ülistusest veidikene. Tema mõtteviis on selline, et paneks aga pidu 24/7 ja siis läheks pärast seda elu siin põrgusse ja seal paneks oma teiste sõpradega pidu edasi. Ühesõnaga, et koguaeg oleks pidu. Mida ta siis ei tea (ja mida ka mina tookord ei teadnud) on see, et põrgus ongi "pidu" kui kõik siin maailmas otsa saab, kuid milline pidu? Nimelt ülistus pidu. Kuna need 5, mille eelnevalt loetlesin peavad kõik ülistama Jumalat, ning seda hakatakse ja põrgus tegema. Sest sellest ei ole pääsu mitte kellegil, isegi mitte sarvikul endal. Piibel ju ise kinnitab seda mõne kirjakohaga, mis rääib sellest, kuidas kurjad vaimud ülistavad Jeesust ja Jumalat.
Lk 8:28
Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega:
"Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!"
Kuri vaim ülistas siin Jumalat sõnadega, mida ta ise uskus.
Üleskutsena küsin siis, et kas me tõesti oleme kehvemad isegi, kui kurjad vaimud?
4) Millega me siis saame ülistada?
Kui Jumal on andnud sulle mõne ande (pillimäng, laul, tants, kunst, värsiseadmine jne.), siis sa saad seda kasutada Jumala ülistamiseks. Kui sa ei pea viisi ja ei oska ega taha laulda, siis ei ole mingit käsku selle kohta. Ainukene käsk on ülistuskäsk ja kui sa kiidad Jumalat kogu oma südamest, puhta südamega ja õiglase meelega, siis see on Jumala silmis hea ülistus. Jumal ootab eelkõige, et sul oleks osadus Temaga ja seda, et su elust peegelduks välja Tema au. Mis vahenditega sa Teda ülistad see on individuaalne, peaasi, et sa ei valetaks Talle. Hoidkem meeles, et ka poolik tõde on vale Jumala silmis ja Ta näeb meid alati läbi. Seega kui bänd, kes veab ülistust on äärmiselt kehva ja algeline, siis me ei tohiks lasta kõigest sellest end heidutada. Sest ülistusaeg on ka aeg, kus oled ainult sina ja Jumal, kahekesti. See kui vägevaks ülistusteenistus meie jaoks kujuneb, see on meie endi teha, kuidas me ennast ette valmistame, et Tema häält kuulda ja Temale jagada oma austust ja armastust Ta vastu, mis tuleb südamest!
Ülistagem Jumalat.
Lõpetuseks Piiblist üks väike tunnistus sellest, et meie ülistus, ükskõik milline ka see ei oleks on austuseks Jumalale, meie ülistuse läbi inimesed pääsevad.
Rm 15:9
9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu
on kirjutatud:
"Seepärast ma tunnistan sind paganate ees
ja laulan kiitust sinu nimele."
"Et paganad hakkaksid Jumalat ülistama..." - Jumal laiendas meile ju oma armu ja halastust. Meile, kes ei olnud algupärase lepingu osalised. Seega kui meie saime päästetud tänu sellele, et keegi tuli ja ülistas Jumalat oma sõnadega, rääkides meile, kui hea, armastav ja õiglane on Jumal, siis kandub see kohustus meile edasi, kuna Jumal laseb ka meil osa saada oma headusest, armastusest ja õiglusest. Meil on oma eludest seda kõike jagada/ülistada.
"On kirjutatud.." - See on tsiteeritud Ps 18:49 ja 2Sm 22:50, kus Psalmist laulab kiitust Jumalale kõigi rahvaste seast. Mis vaikselt viitas juba paganate tulevasele päästele.
Seega ÜLISTUS OLI SEE, MIS MEID ALGUPÄRASELT TÕI LÄHEMALE JUMALALE. JA ON SEE, MILLEGA MEIE SAAME VÕITA INIMESI.
Ma ei räägi siis ülistusest, kui muusikast, vaid ülistusest, kui kõnelusest Jumala auks, rääkides Tema suurusest, tegudest meie elus ja maailmas, ja Tema armastusest meie vastu, et Ta saatis oma ainsa poja, et Ta sureks meie eest, et meie võiksime pääseda!
Ülistuses peitub võti!
Aamen!
12.4.09
Kaisa Päevik 11. Aprill
Täna sadas vihma. Käisin üksi pargis jalutamas. Mulle meenus see päev, kui ma Temaga esimest korda kohtusin. See ei lähe mul kunagi meelest. Sellest on möödas juba mitmeid kuid, kuid tundub, nagu oleks see juhtunud alles eile. Mäletan, kuidas mu süda peksis, kui Teda mulle tutvustati, kuidas Tema puudutus justkui pani mind elama. Kuidas Tema juures ma tundsin, et Ta tõepoolest hoolib minust ja et Tema on see õige minu jaoks. Kuigi siis oli õhtu, tundsin ma nagu võiksin Temaga ilma väsimata hommikuni koos olla, rääkida, või vaikida, istuda, või jalutada - minu jaoks polnud vahet, kui vaid saaksin olla Temaga koos.
Ma pole Temast mitmeid päevi midagi kuulnud. Soovin, et Ta oleks mu kõrval praegu, et ma tunneks seda, mida ma siis tundsin – et ka Tema hoolib minust, et Tema armastab mind, nagu mina armastan Teda. Igatsen Temaga jälle koos olla! Minu elu tundub hall, kui Tema pole minu juures.
Isegi, kui vihm jäi järgi ja päike tuli välja, tundsin ma, et kõik on justkui poolik, kuna Tema polnud minu kõrval. Täna ma uinun mõeldes Temale…
Ma pole Temast mitmeid päevi midagi kuulnud. Soovin, et Ta oleks mu kõrval praegu, et ma tunneks seda, mida ma siis tundsin – et ka Tema hoolib minust, et Tema armastab mind, nagu mina armastan Teda. Igatsen Temaga jälle koos olla! Minu elu tundub hall, kui Tema pole minu juures.
Isegi, kui vihm jäi järgi ja päike tuli välja, tundsin ma, et kõik on justkui poolik, kuna Tema polnud minu kõrval. Täna ma uinun mõeldes Temale…
7.4.09
Vabatahtlikud
Palume, et Jumal aitaks leida õigetele tööpostidele õiged inimesed ning et ükski vabatahtlik, kes on nõus aitama, ei jääks ilma sellest, mida Jumal tahab läbi PP kõikidele jagada.
Finantsid
Teame ja täname, et Jumal on ka meie finantside üle, Tema on meie varustaja. Palume Tema juhtimist seoses PP finantsilise poolega, et tühjad augud saaksid täidetud ja rahad läheksid õigesse kohta.
PP reklaam
Vajame (jätkuvalt) eestpalvet selle eest, et võimalikult paljudesse eri piirkondadesse jõuaks teade, et PP on toimumas. Samas, et noored, kes sellest kuulevad võiksid olla vastuvõtlikud sellele visioonile ja juba ise hakata püsiühendust taga ajama.
7. aprill
Tihti ei tule vastused Jumala selge kõlava häälena, selle tõttu on Jumal andnud meile tunnetuse valguse. Kui me siin otsime Jumalat, siis Jumal on andnud meie sisse Püha Vaimu, kes meie meeli ja mõtet õiges suunas juhib.
Jumal ei anna meile kunagi midagi ilmaasjata, ta ei anna meile midagi, mida meil vaja pole.
Jumal tahab, et me kasutaksime neid andeid ja ande, mida Ta meile on andnud, selleks, et teda teenida.
Me oleme üleni Jumala jaoks. Me peaksime vaatama seda, kuidas ta meid loonud on.
Inimene palvetab põlvedel (otsaesine põrandal), sest siis on mõistus südamest madalamal. Muidu ei juhtu see kunagi, ainult siis, kui me kummardume Jumala ees.
Oleme eeskujuks!
Jumal on andnud kõige tähtsamaks südame. Oleme kristlastena südame järgi elamise eeskujuks.
Noored kristlased otsivad eeskujusid oma ümbert.
Püsiühendusega saame olla eeskujuks sellega, et me talitseme oma keelt, oma mõtteid, oleme usus kindlad, palvetades me ei lobise, meie „jah“ on „jah“, meie „ei“ on „ei“, meil on julgus öelda „ei“, julgus öelda asju välja inimestele ja Jumalale. Ilma püsiühenduseta ei saa me ühtegi neid propageerida. Tahtes eeskujuks võtta püsiühenduse, siis me peame võtma kas kogu paketi (see, mis loetletud ja veel) või ei ole meil eriti midagi.
Seemne külvamine ja inimeste abistamine
Tihti on meil väga raske tunnistada, et ma olen nõrk, ma vajan kaaslasi. Kuid ka Jeesus tunnistas seda ja kasutas teiste inimeste abi, sest Jumal on nii isegi ette näinud.
Isegi kurjad vaimud läksid inimestest välja, sellepärast, et Jeesus ütles, mine ära! Kui Jeesus ütleb meile, et meie peame midagi tegema ja me ei tee, siis mis tolku meist on? Kui isegi kurjad vaimud ja Kurat kuulavad Jeesuse sõna ja mina ei kuula, siis on midagi väga valesti.
Kuidas saab Jeesus kutsuda inimesi, kui mina keeldun olemas elav ihu?
Tihti palvetame, et Jumal kasutaks meid oma riigi tööks, aga me tihti ei lase, sest me kardame põruda. Kui me aga kuulame ja laseme, siis ta saab meid õnnistada ja kasutada.
Armulaual tuletame meelde seda, et nüüd ei ela enam mina, vaid Jeesus elab minus. Mina olengi lubatud läbi kukkuma, sest mina olen see inimlik pool.
See ei ole kõik üldse meie kätes. Kogu põrumine jms ei ole üldse meie kätes. Kui me oleme ihuks ja laseme ennast kasutada, siis on Jumala kätes, mis edasi saab.
Kui sa külvad nisu, siis see ei tähenda, et see kohe kasvama hakkab, selleks kulub 3-4 kuud. Kui meie külvame, siis ei ole isegi meie ülesanne minna vaatama, kas mõni seemnetest kukkus kivi peale või ei. Kui ta sinna kukkus, siis ükskõik, kui palju me seda vaatame või kastame, siis sellest ei juhtu midagi. Kui Jumal ütleb, et külva ja me külvame, aga sellest ei juhtu midagi, siis ei ole meie ülesanne arvata, et me oleme midagi valesti teinud, vaid kõik on Jumala käes. Jumal saadab oma sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Seeme on Jumala sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Kui me külvame seda inimesele, kes seda parasjagu vastu ei võta, siis see ei tähenda, et sellest ei tulegi midagi ja see hiljem kasvama ei hakka. Kui me seda külvame, siis enamus ajast ei ole meie need, kes seda lõikavad. Kui me võtame Jumala ülesande endale ja ütleme, et ta kasvaks, samal ajal varjates seda seemet päikese eest, siis ei saagi midagi juhtuda. Põld on lõikuseks valge, aga külvama peab ikka edasi.
Ajastus armastuses
Jumala ajastus on ka usalduse küsimus. Kui Jumal ei taha, siis me ei saa.
Meil on vaja, et süda hüppaks peast kõrgemale.
Tähtis on ajastus armastuses. Inimene, kellele sa midagi rääkida tahad, ei pruugi olla selleks valmis.
Oluline on see, kas see sõnum, mida me inimesele loeme, on elav või mitte. Erinevad kirjakohad võivad erineval ajal saada elavaks. Tihti oleme mõne asja pähe tuupinud, aga see ei pruugi olla elav. Kui sa ütled lihtsalt „Jumal armastab sind“ või „halleluuja“, siis see ei tee midagi. See on nagu röstitud kohvioa mulda panemine.
Ka palvetamine on elav sõna.
Meie peaksime igatsema ja tahtma teha seda, mida Jumal meil teha palub. Kurjad vaimud lihtsalt peavad seda tegema.
Jeesuse jüngrid tegid üks ühele seda, mida Jeesus palus neil teha. Meie peaksime ka.
Jumal tahab aeg ajalt meid proovile panna, kas me julgeme alanduda Tema ees. Mõnikord on see põlvili minemine, mõnikord käe tõstmine. Ta tahab näha, kas sa julged, aga kui sa seda teed, siis ta võib sind selle läbi väga palju õnnistada.
Tihtipeale me ootame, et Jumal räägiks meile mingisuguse vormi järgi, mis meie oleme Talle ette pannud. „Jumal, räägi meile nüüd kõva häälega!“ Aga tegelikult see ei käi nii, sest Jumal on meeletult loov. Igaühe jaoks võib Ta luua täiesti erineva lähenemisviisi, mille läbi Ta just sinule läheneb. Kui me ütleme Talle ette, kuidas Ta meile rääkima peab, siis paneme ta kasti sisse ja siis ei pruugi midagi juhtuda.
2.4.09
Keeltega rääkimisest
Viimastel nädalatel on minu arusaam keeltega rääkimise annist tugevalt muutunud. Olen arvanud, et mul on see and, kuna suudan ladusalt arusaamatuid sõnu esile kutsuda. Olen kuulnud õpetust, et keeltega rääkimise and on koheselt kõikide osa, kes Püha Vaimuga täituvad ning olen seda ka minevikus esile kutsunud, et päästa piinlikust olukorrast eestpalvetaja, kes minu peale käed on pannud. Seda ei saa ma öelda uhkusega.
Olen tabanud ennast suhtumiselt, et kui ma keeltega räägin, siis ei saa mina ega teised sellest aru, mistõttu on seda turvaline teha palveosaduses siis, kui südamest midagi mõistusega palvetamiseks esile ei kerki. Nüüd aga olen jõudnud veendumusele, et ma ei saa palvetada keeltega, kui ma ei võta igat sõna vastu Jumala käest. Ma pean seda tegema Vaimus, sest vastasel juhul teen ma Jumala ees tema poole pöördudes tühje, tähenduseta sõnu (millest tuleb aru anda) või halvemal juhul räägin valet.
Kui arvame, et meil on keeltega rääkimise and, siis tuleb meil selle kasutamisel olla väga ettevaatlik. Nagu ka mõistusega palvetades ei ole ükskõik, mida me Jumalale ütleme, nii ei saa me vastutustundetult kasutada ka andi, mille juures meie mõistus viljatuks jääb. Kui tahame, et meie palved oleksid vastatud ja Jumalale meelepärased, siis peame alati palvetama Vaimus ning Tema tahte tundmises.
Keeltega rääkimise annist kõneleb kõige otsesemalt ehk 1 Korintose 14
6Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin
keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei
räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?
7Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või
keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis
saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud
keelpillil?
8Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks
valmistuma sõjaks?
9Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge
tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te
räägite siis ju tuulde.
10Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Võõraid keeli tuleb rääkida ilmutuse või tunnetuse alusel, sest neil on tähendus ja sisu. Salm 9 teeb selgeks, et salmid 7 ja 8 ei ole mõeldud mitte võõrastes keeltes kõnelemise vastu, vaid anni meelevaldse kasutamise vastu. Ka see, mida me kõneleme keeltes, peab olema kindla ja selge tähendusega. Keelte kõnelemise and pole antud selleks, et vaimulikke tõdesid hägustada, vaid selleks, et neid selgemalt esile tuua. Sellepärast toob Paulus kohe esile ka keelte tõlgendamise anni vajaduse ning ütleb isegi, et koguduse (Jumala laste) keskel ei ole sobilik võõraste keeltega kõneleda, kui kohal ei viibi kedagi, kes neid tõlgendaks.
Keelte tõlgendamise and on mingil põhjusel Eesti kristlaste hulgas võrdlemisi haruldane, eriti võrreldes keelte rääkimise anniga, mis on vist küll kõige levinum vaimuand üldse. Selle anni tähtsusest olen ma alles hiljuti hakanud aru saama. See on juhtunud tänu Jumalale, kes on mind kokku viinud inimestega, kellel on keelte tõlgendamise and. Kui me kõneleme võõraid keeli ja keegi neid tõlgendab, siis saab inimeste ees ilmsiks meie südame hoiak ja kuulekus Jumala vaimule. Nõnda olen ma teada saanud, et sugugi kõik, mida ma keeltes olen palvetanud, pole alati olnud Jumala vaimust selge tähendusega jutt. Keelte tõlgendamise anniga inimene mõistab ju neid keeli, mida Jumal meile kõnelda annab. Kui me ise aga midagi lisame, siis on see ka tõlgendamise anniga inimese jaoks sisutu ja tähenduseta jutuvada.
Keeltega rääkimise anni läbikatsumise võimalus on lisanud mulle rohkesti kogemusi oma anni tunnetamiseks. Näiteks olen ma jõudnud tõlgendamise anniga inimesega mõtteid vahetades ja koos palvetades mõistmisele, et millal iganes lasen ma oma mõtetel keeltes palvetamise ajal lihtsalt ringi triivida, ilma Jumala vaimule keskendumata, on teisel inimesel samast hetkest võimatu mind mõista, kuigi ta muidu minu sõnadest aru saab. Samamoodi ei ole keeltes palvetamisest kasu, kui ma seda omatahtsi hakkan esile kutsuma, või teen seda ilma veendumuseta, et Jumala vaim minu südames kõneleb.
Need õppetunnid on toonud mulle aukartuse Jumala pühaduse ja tema vaimuandide suhtes. Me peame neid küll nõudma ja kasutama, kuid ükski neist pole lelu, vaid kõik on tööriistad meie vaimu ja koguduse ülesehitamiseks. Ilma selle viljata on tõesti parem kui me vaikime.
Olen tabanud ennast suhtumiselt, et kui ma keeltega räägin, siis ei saa mina ega teised sellest aru, mistõttu on seda turvaline teha palveosaduses siis, kui südamest midagi mõistusega palvetamiseks esile ei kerki. Nüüd aga olen jõudnud veendumusele, et ma ei saa palvetada keeltega, kui ma ei võta igat sõna vastu Jumala käest. Ma pean seda tegema Vaimus, sest vastasel juhul teen ma Jumala ees tema poole pöördudes tühje, tähenduseta sõnu (millest tuleb aru anda) või halvemal juhul räägin valet.
Kui arvame, et meil on keeltega rääkimise and, siis tuleb meil selle kasutamisel olla väga ettevaatlik. Nagu ka mõistusega palvetades ei ole ükskõik, mida me Jumalale ütleme, nii ei saa me vastutustundetult kasutada ka andi, mille juures meie mõistus viljatuks jääb. Kui tahame, et meie palved oleksid vastatud ja Jumalale meelepärased, siis peame alati palvetama Vaimus ning Tema tahte tundmises.
Keeltega rääkimise annist kõneleb kõige otsesemalt ehk 1 Korintose 14
6Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin
keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei
räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?
7Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või
keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis
saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud
keelpillil?
8Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks
valmistuma sõjaks?
9Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge
tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te
räägite siis ju tuulde.
10Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Võõraid keeli tuleb rääkida ilmutuse või tunnetuse alusel, sest neil on tähendus ja sisu. Salm 9 teeb selgeks, et salmid 7 ja 8 ei ole mõeldud mitte võõrastes keeltes kõnelemise vastu, vaid anni meelevaldse kasutamise vastu. Ka see, mida me kõneleme keeltes, peab olema kindla ja selge tähendusega. Keelte kõnelemise and pole antud selleks, et vaimulikke tõdesid hägustada, vaid selleks, et neid selgemalt esile tuua. Sellepärast toob Paulus kohe esile ka keelte tõlgendamise anni vajaduse ning ütleb isegi, et koguduse (Jumala laste) keskel ei ole sobilik võõraste keeltega kõneleda, kui kohal ei viibi kedagi, kes neid tõlgendaks.
Keelte tõlgendamise and on mingil põhjusel Eesti kristlaste hulgas võrdlemisi haruldane, eriti võrreldes keelte rääkimise anniga, mis on vist küll kõige levinum vaimuand üldse. Selle anni tähtsusest olen ma alles hiljuti hakanud aru saama. See on juhtunud tänu Jumalale, kes on mind kokku viinud inimestega, kellel on keelte tõlgendamise and. Kui me kõneleme võõraid keeli ja keegi neid tõlgendab, siis saab inimeste ees ilmsiks meie südame hoiak ja kuulekus Jumala vaimule. Nõnda olen ma teada saanud, et sugugi kõik, mida ma keeltes olen palvetanud, pole alati olnud Jumala vaimust selge tähendusega jutt. Keelte tõlgendamise anniga inimene mõistab ju neid keeli, mida Jumal meile kõnelda annab. Kui me ise aga midagi lisame, siis on see ka tõlgendamise anniga inimese jaoks sisutu ja tähenduseta jutuvada.
Keeltega rääkimise anni läbikatsumise võimalus on lisanud mulle rohkesti kogemusi oma anni tunnetamiseks. Näiteks olen ma jõudnud tõlgendamise anniga inimesega mõtteid vahetades ja koos palvetades mõistmisele, et millal iganes lasen ma oma mõtetel keeltes palvetamise ajal lihtsalt ringi triivida, ilma Jumala vaimule keskendumata, on teisel inimesel samast hetkest võimatu mind mõista, kuigi ta muidu minu sõnadest aru saab. Samamoodi ei ole keeltes palvetamisest kasu, kui ma seda omatahtsi hakkan esile kutsuma, või teen seda ilma veendumuseta, et Jumala vaim minu südames kõneleb.
Need õppetunnid on toonud mulle aukartuse Jumala pühaduse ja tema vaimuandide suhtes. Me peame neid küll nõudma ja kasutama, kuid ükski neist pole lelu, vaid kõik on tööriistad meie vaimu ja koguduse ülesehitamiseks. Ilma selle viljata on tõesti parem kui me vaikime.
Eestpalvetiimi organiseerimine
Vajan tarkust, et koondada sellesse meeskonda inimesi, keda Jumal tahab noorte heaks kasutada. Mul on südames pakkuda seda võimalust noortejuhtidele, kes soovivad osa võtta. Samas ei taha ma sellele liigselt ja liiga emotsionaalselt reklaami teha. Vajan tarkust, et õigesti inimeste poole pöörduda.
madis
madis
2. aprill
Kui me palvetame ja oleme Jumalaga ühenduses, siis Jumal annab meile rohkem võimalusi Temast rääkida.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
26.3.09
26. märts
Jh 4
See peatükk iseloomustab hästi püsiühendust ja selle jagamist.
Meis peavad olema elava vee allikad. Kui sulgeme oma allikas vee voolu, siis vesi seisab ja läheb lõpuks pahaks. Kui me ei lase Jumalal oma ellu tulla, siis saab allikas tühjaks.
Mõtted pärast isiklikku palveosa.
Kas meie keskel valitseb armastus? (1Kr 13:4-8a)
Miks taotleme vaimuande ja Jumala tegusid rohkem kui armastust? Kas pole nii, et kui vaatame enam vaimuliku "tulevärgi" peale, kuid unustame kogu südamest taotleda armastust, siis osutuvad tühiseks ka meie vägevad teod (kui nad meil ka oleksid). Ilma armastuseta pole meil võimalik tunda Jumalat, kes on armastus. Ning siis tuleb ka Jeesusel öelda meile: "Ma ei tunne teid!"
1Kr 13:1-3,8b-10
Kuigi oleme kristlased ja seetõttu kuulume Jumalale, siis kuidas näeb tema armastus meie vahel välja meie kõige praktilisemas praktikas - olukordades, kus meil on üksteist raske armastada.
Piiblipäevade korraldamise juures tuleb meil pigem olla teineteise suhtes olema südamlik ja mitte niivõrd asjalik. Me ei saavuta Jumala eesmärke asjalikkusega, vaid hoolivuse ja südamlikkusega. Need viivad meid Jumala armastuseni, mis on agape - armastus kui otsus ja ohverdus.
1Kr 4:7
Kui me armastame, siis on see ainult selle pärast, et me oleme selle Jumalalt saanud. Me ei saa seda ise seda toota või uhkeldada, et meil seda iseenesest on.
PALVESOOVID
26.aprill
Lauri ettekanne ja jutlus
See peatükk iseloomustab hästi püsiühendust ja selle jagamist.
Meis peavad olema elava vee allikad. Kui sulgeme oma allikas vee voolu, siis vesi seisab ja läheb lõpuks pahaks. Kui me ei lase Jumalal oma ellu tulla, siis saab allikas tühjaks.
Mõtted pärast isiklikku palveosa.
Kas meie keskel valitseb armastus? (1Kr 13:4-8a)
Miks taotleme vaimuande ja Jumala tegusid rohkem kui armastust? Kas pole nii, et kui vaatame enam vaimuliku "tulevärgi" peale, kuid unustame kogu südamest taotleda armastust, siis osutuvad tühiseks ka meie vägevad teod (kui nad meil ka oleksid). Ilma armastuseta pole meil võimalik tunda Jumalat, kes on armastus. Ning siis tuleb ka Jeesusel öelda meile: "Ma ei tunne teid!"
1Kr 13:1-3,8b-10
Kuigi oleme kristlased ja seetõttu kuulume Jumalale, siis kuidas näeb tema armastus meie vahel välja meie kõige praktilisemas praktikas - olukordades, kus meil on üksteist raske armastada.
Piiblipäevade korraldamise juures tuleb meil pigem olla teineteise suhtes olema südamlik ja mitte niivõrd asjalik. Me ei saavuta Jumala eesmärke asjalikkusega, vaid hoolivuse ja südamlikkusega. Need viivad meid Jumala armastuseni, mis on agape - armastus kui otsus ja ohverdus.
1Kr 4:7
Kui me armastame, siis on see ainult selle pärast, et me oleme selle Jumalalt saanud. Me ei saa seda ise seda toota või uhkeldada, et meil seda iseenesest on.
PALVESOOVID
26.aprill
Lauri ettekanne ja jutlus
17.3.09
Piiblipäevade vili
Palvetagem, et Piiblipäevad 2009 võiks kanda palju vilja ning et nende vili jääks! Igatseme näha, et järgmised Piiblipäevad ei oleks enam niivõrd uute asjade algus, kuivõrd rõõmupidu Jumala palge eest ja tema ülistamine selle eest, mida ta vahepeal on noortetöös ja noorte eludes korda saatnud!
Reklaam ja kodulehekülg
Vajame eestpalvet ja Jumala abi, et PP reklaammaterjalid ja kodulehekülg peagi saaksid oma lõpliku ja õige kuju ja kujunduse ning võiksid kõnetada noori, keda Jumal PP'l tahab näha!
Kõnelejate sõnum
Palvetame, et kõnelejatel, kes PP'l üles astuvad, oleks sõna Jumala käest ja mitte enesest. Veelgi enam, et nende poolt öeldu poleks nende tõlgendus Jumalalt saadud sõnumist, vaid et Jumal ise kõneleks noortega nende kaudu!
17. märts
Ülistamise kohustusest
Filipi 2:9-11 (Hümn Kristusele)
Ps 2
Kõik peavad ülistama Kristust. Need, kes on ülal taevas, need kes on siin maa pea ja ka need, kes on maa all. Jumalat peavad ülistama nii inglid kui päästetud hinged Jumala juures, nii usklikud ja uskmatud kui ka maa peal asuvad kurjad vaimud. Samamoodi peavad seda tegema kurjad vaimud põrgus, aga ka päästmata hinged sealsamas. Igal juhul peab iga keel tunnistama Jumalat kui kõige kõrgemat ja Kristust kui tema võitud universumi valitsejat. Jumala armust on meil võimalus valida, kas teha seda tema läheduses ja osaduses või sellest väljaspool.
Mida tähendab siis Kristuse tunnistamine selles kirjakohas? Tunnistamine (kr.k) – nõustumine, kinnitamine. Kui me Jumalast tunnistame, siis nõustume ja kinnitame oma sõnade ja tegudega seda, kes ta tegelikult on.
Kuidas ülistada? Me ei pea laulma, võime ka näiteks tantsida või teha ükskõik mida, mis Jumalat austab ja temast tunnistab. See, kuidas me räägime Jumalast, need sõnad, mida me kasutame palvetades, on ülistus. Kui me neid sõnu palvetame, peaksime ennast häälestama ülistuse lainele. Isegi, kui me palume midagi, peaksime seda tegema ülistades. Kui hakata Jumalat kirjeldama nii, et see on tõega vastavuses, siis sellest tulebki välja ülistus.
Sk 7:11
Ilm 3:15-16
Me peame kiiresti reageerima, see on see, mida Jumal meid ootab. Peame reageerima kiiresti ka palvetades, ka vaimus, sest need asjad, mis selles maailmas juhtuvad, juhtuvad liiga kiiresti. Ja kui me ei reageeri ja teeme oma kõrvad kurdiks kuulma ja tahame oodata selget märki, et katus praguneks, siis seda ei tule. Peame olema väga kuumad, et Jumal selliselt meie elus tegutseks. Kui Jumal käsib sul kellegi tunnistada või kellegiga rääkida, siis tuleb seda viivitamatult teda. Kui su maja põleb ja sa helistad tuletõrjesse ja dispetšer ütleb sulle maheda häälega „jaa, ma mõtlen selle peale, varsti peaks vist jah saatma selle auto“, siis on juba hilja – see maja on põlenud.
Olgem altid ülistama ja paluma, saame sellega olla õnnistuseks ja teenida teisi inimesi. Meie peaksime end ette valmistama PP koosolekuteks, et me ei läheks ainult saama vaid Jumalale au andma. Meil on olemas igatsus Jumala järele ja tema ilmutuse ja sõna järele, et need asjad toimiksid, aga see praegu ei tule meile enam niisama vaid selleks on vaja püsivust.
Meeleparanduseta ja pühitsuseta ei saa me seda üleüldse kätte ja seetõttu on kohane seda meelde tuletada. Et Jumal saaks tulla ja teha vägevaid asju, mida ta tahab teha, siis Jesaja ja Ristija Johannes annavad selleks hea juhise.
Js 40:3... Lk 3:4...
... siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet
Seepärast ongi vaja väikeste asjadeni välja Jumala otsimist ja tema austamist kõigis detailides ning oma südame puhtuse hoidmist, sest südamest lähtub elu.
Talitsege oma keelt ja siis te kontrollite ka kogu oma keha (Jk 3).
Me ei tohiks lõõpida ega teisi mõnitada (Ef 5:4)
Piibel mitte ei sisalda tõde, vaid Piibel on tõde. Meil tarvitsebki otsida esmalt Jumala riiki (mitte ainult sõnadega, vaid päriselt!). Me ei saa jagada midagi, mida meil ei ole. Ülistamine ja palvetamine võivad olla napisõnalised.
Tänud Liisule, kes kõik üles kirjutas :)
11.3.09
9. märts PP bändi osadus
5Ms 8:11-18
Me sarnaneme Iisraeliga praegu rohkem, kui kunagi varem.
Meil on väga hea elu, väga mugav elu. Meie mugavus, turvatunne ja turvaline elu on need asjad, mis tegelikult panevad meid eemalduma Jumalast. Kaob ära see palvetamise ja ülistamise vajadus, kui sul on kõik asjad olemas.
Tuletage meelde oma Jumalat, kes on kõik selle teise võimaldanud!
Kui meil hakkavad ülistuslood toimima ja koosmäng sujub, tekib turvatunne..siis me ei tohi lasta sellel rikkuda meie visiooni ja ausust enda- ja Jumala vastu. Me ei tohi muutuda mugavaks - ennast tuleb iga päev läbi katsuda, et me saaksime olla Jumala ees ausa südamega ja puhtad.
Ülistus peab olema aus ja tulema seest. Jumal näeb selle läbi, kui sa lähed vale südamega tema ette.
Iga päev tuleb muutuda!
1Jh 1:5-9
Küsimus: Mis on täna muutunud sinu elus?
Muutumine on vajalik, et meis säiliksid vaimuannid (Gl 5:22-23)
Nagu ka Iisrael, nii ka meie suudame käia ühe Jumala imeteo või õnnistuse lummuses kõige rohkem ühe nädala. Siis hakkame jälle jahtuma, mõni nurisema, mõni langema. Sellepärast, et meie ühendus Jumalaga oleks alati maksimaalselt kuum peame me ennast muutma iga päev, paluma uusi õnnistusi, ise töötama selle nimel, otsima Teda, et meil oleks midagi, mida jagada ka teistele.
Võimatu on juhtida inimesi ülistusele, kui sa oled leige või üldse jahtunud. Meil peab olema midagi jagada neile, kes vajavad ülistusele julgustamist, meil on vaja näidata eeskuju oma vaimuliku rõõmuga neile, kes ei tea, kuidas olla või käituda. Kõige tähtsam, me peame olema alandlikud, et kogu au saaks Jumal!
Ennast tuleb läbi katsuda. Nagu enne armulauda - vaata, kas sa oled siiras ja aus, sest Jumal näeb selle läbi. Ära tee ülistus tühiseks.
Valedes elamine ei muuda meid! Me peame muutma end ja muutuma IGA PÄEV!
Hilisemad lisamõtted:
Ülistus ei tulene ainult muusikast. Ülistusse juhtimine ei tule ainult muusikast. Meil on peame üistama Jumalat IGA asja eest, koguaeg, iga hetk. Tunnistus saab olla ülistusse juhtimine, jutlus saab olla ülistusse juhtimine, palve saab olla ülistusse juhtimine, vestlus saab olla ülistusse juhtimine.
Ülistada saame me kõige eest - perest kuni pluusinööbini, kui me siira südamega toome au Jumalale.
Rm 1:20-22
Ülistada Jumalat KÕIGES!
Aamen
8.3.09
Koguduste tuur
Seoses vaimuliku ja materiaalse toetuse vajadusega viib PP2009 korraldusmeeskond läbi selle aasta piiblipäevade vaimulikke eesmärke ja sisu tutvustava tuuri Eestimaa kogudustes, eelistades neid kogudusi, kus toimub aktiivne noortetöö. Kuna maikuuni pole aega rohkem kui 7 nädalat, siis tahame jõuda õigete kogudusteni. Samuti vajame Jumala käest sõna, mida meil Piiblipäevade kohta tuleb jagada, et innustada kogudusi palvetama ja meeskonda toetama.
Seminarid
Kõik seminarid pole veel kinnitatud ja kõigile pole ka läbiviijaid leitud. Vajame Jumala abi ja juhtimist, et õiged teemad ja õige info võiks Jumala südamest noorteni jõuda.
Kõnelejad (tänu)
Nüüd on kõigile koosolekutele peakõnelejad leitud. Palume Jumala käest neile selget ja elavat sõna ning et nad seda Jeesuse meelevalla ja väega saaksid jagada!
26.2.09
Põlev Pirn (tänu)
Hingehoiu seminari kohta Põleval Pirnil on tulnud hulganisti rõõmustavat tagasisidet. Kui leiad selle palvesoovi, siis täna koos meiega Jumalat, et ta meid on õnnistanud ja kasutanud!
Kiidetud olgu meie Jumal!
Kiidetud olgu meie Jumal!
19. veebruar
Jumal teab, mis on meie südames ja Talle meeldib oma lapsi rõõmustada – Ta ei ole kitsi. Jumal on Jumal ka praktilistes asjades, ta jätab meile ka kiiretel aegadel alati võimaluse kuuluda talle oma armastuse ja südamega, mitte asjadele ja rahale.
Peab usaldama Jumalat nendes asjades, mis me oleme Tema kätte juba andnud.
Meie tegevuse ja edu mõõdupuuks ei ole meie võimekus, kui me tegutseme koos Jumalaga, vaid Jumala võimekus – see, mida Jumal suudab korda saata... Mis on nagu... kõik! Mõnikord võib Jumala arm saada avalikuks meie raskustes.
Ps 57
Kui oled Jumalat alandlikult otsinud ja palve ja paastuga teeninud, siis on järsku tunne, et tahaks ülistada! Rõõmustada! Öelda, et Jumal, sa oled nii Super! Kui me alandame ennast, siis pidagem meeles: Jumal vaatab selle peale ja vastab meile!
Fil 4:4-7
Lootke Jumala peale, küll ta toimetab kõik hästi.
Julge särada, aga targalt, et mitte läbi põleda!
Peab usaldama Jumalat nendes asjades, mis me oleme Tema kätte juba andnud.
Meie tegevuse ja edu mõõdupuuks ei ole meie võimekus, kui me tegutseme koos Jumalaga, vaid Jumala võimekus – see, mida Jumal suudab korda saata... Mis on nagu... kõik! Mõnikord võib Jumala arm saada avalikuks meie raskustes.
Ps 57
Kui oled Jumalat alandlikult otsinud ja palve ja paastuga teeninud, siis on järsku tunne, et tahaks ülistada! Rõõmustada! Öelda, et Jumal, sa oled nii Super! Kui me alandame ennast, siis pidagem meeles: Jumal vaatab selle peale ja vastab meile!
Fil 4:4-7
Lootke Jumala peale, küll ta toimetab kõik hästi.
Julge särada, aga targalt, et mitte läbi põleda!
13.2.09
Jumala armastus ja Tema arm
Seoses selle teemaga, mis läbi käis, küsimus selle kohta, miks Jumal pidi inimest looma selleks, et me saaks Teda ülistada, et kas see pole egoistlik? Naljakas kuidas Jumal paneb samad mõtted samal ajal erinevatesse inimestesse, sest see küsimus vaevas mind ka just praegusel ajal. Ja tegelt sain ühelt sõbralt sellele ka päris hea vastuse. Nimelt, kuna inimese ja Jumala vastastikune suhe põhineb armastusel, siis see, mis Jumal annab on nii palju suuremat, kui meie iial armastusest Temale saaks anda, nii et ülistus on justkui kõige ülim vorm meie armastusest Tema vastu. Me ülistame Teda, sest et me tahame öelda, et me Teda armastame. Ei ole paljut, mida me saaks teha inimlikult Temale nö "tagasi" selle eest, mida Tema meie jaoks teeb.
Nii, et.. armastus on võti! :D Hehehe!
Samuti see, et kuidas inimesed saaksid näha meis midagi, mida nemad tahavad. See vastus käis ka läbi sealt mitu korda vist. Et kui meie oleme pühad, siis on edasine Jumala töö. Ainult Tema ARMUST võivad inimesed uskuda, mitte meie sõnaosavusest või teguderohkusest. Tema armust.. :)
Et jah.. ei taha targutada siin. Need teemad on lihtsalt ka minu südames tugevalt eksisteerinud!
Olge õnnistatud!
P.S. Jumalat ülistav noor inimene on ikka üks ilusamaid asju siin maailmas!
Siku
12.2.09
12. veebruar
Isa, hoia meid ülemõtlemise eest. Et me ei teeks sõnu seal kus pole vaja. Et kõik PP-ga seonduvad inimsuhted austaksid sinu nime.
Hoia meid kahepalgelisuse eest. Et me maailmas oleksime samamoodi kui sinu ees. Isa, et meie valgus poleks kuskil sügaval peidus. Õpeta meid elama nii nagu sina, Jeesus, elasid.
Distsipliin! Püsivus! Mulle ei piisa sellest, et Jumal paneb mind siin täis ja ma jooksen ennast kohe uuesti tühjaks. See on see, mida me PP-l kuulutada tahame; mida Jumal tahab, et me mõistaksime ja tunnetaksime läbi, enne kui me PP-le läheme. Püsivus asjades, mis meid täidavad iga päev. Peame looma enda jaoks distsipliini, et jaksaks igapäevaelu kõrvalt PPga tegeleda. Jumal on korra Jumal. Selleks, et me hakkaksime lihtsalt mõtlema, et tahaks nüüd Piibli kätte võtta, peame looma distsipliini, kus me regulaarselt võtamegi Jumala jaoks aega. Õhtul on hilja mõelda selle peale, kuidas me tahame, et inimesed meid päeva jooksul näeksid.
Distsipliin on väga hea asi. Jk 4:13-15. Kui meist keegi ei näegi seda PP-d, mida me siis Jumalale räägime? Kas sa veetsid Jumalaga aega, kas kuulutasid vennale? Distsipliin on tähtis, eriti siis, kui me mõtleme, et päevad on kurjad. Kui me teeme Jumala riigi asju ja distsipliin on kadunud, siis on kuskilt otsast käärid.
Kuigi me võime teha Jumala riigi asju, võime hakata kiitlema oma kõrkuses.
Me ei peaks panema Jeesust nendesse asjadesse, mida meie teeme, vaid me võiks minna temale järele. Teha tema asju. Palvetades võime oma südame hoiakut jälgides näha, kummat pidi asjad meie elus on. Palvetes peaks olema nii see pool, kus me kutsume Jumala enda eludesse, aga ka see, kus me küsime, mida Jumal üldse tahab ja mis on Tema plaan.
Miks me üldse tahame, et Jumal teeks kõiki neid asju, mida Ta teeb? Miks me tahame Teda siia? Pikemas plaanis ei ole eesmärk see, et Jumal tuleks ja korraldaks PP-d. Me ei pruugi ise PP-d nähagi. Me vajame seda, et Jumal elaks meis täna ja homme ja kuna me juhuslikult ka PP-d korraldame, siis võiks Ta ka seal aidata. Me ei vaja Jumala lähedust selle pärast, et me vastutame PP kordamineku eest, vaid me lihtsalt vajame Jumala lähedust. Selle pärast, et me liigume homme ja täna maailma keskel. Kellel ei ole Jumala poega, sellel ei ole elu. Kelle sees on Jumala poeg, see saadab ka palju korda.
Jumalal on meie üle hea meel. Kui ta näeb nii väheste religioossete inimeste seas neid, kes tõesti otsivad Jumalat, siis see teeb talle tõenäoliselt rõõmu.
Kuigi eesti on üks paganlikemaid maid, ei pea me sellele sellist silti külge kleepima. Me tunnistame seda, et inimesed ei taha kuulda. Aga Jeesus ei kuulutanud nii. Jumal on oma poja välja pannud selleks, et kõik võiksid pääseda. Asi pole selles, kas me suudame selle jutu kellelegi maha müüa, vaid selles, kas see reaalsus jõuab inimesteni või mitte. Pole meie asi öelda, et inimesed ei taha kuulda, kui meil on kästud kuulutada! See on elu ja surma küsimus.
Jh 5:24
Mis peaks olema meis sellist, et inimesed tahaksid sellest teada saada? Meie ligimesed võiksid tulla ja öelda, et nad tahavad seda "midagi", mis meil on.
See, mis inimesi Jeesuse juurde tõmbas, oli see, kes ta oli. Kui meie seest paistab välja see, kes Jeesus on, siis rohkem pole vaja. Aga kuidas me sinna jõuda võime? Otsime armastuse viise Päriselt, Reaalselt.
Armastus on Võti... aga mismoodi? Piibel räägib sellest nii palju, aga me peaks lahti mõtlema selle, mida see tegelikult tähendab.
Armastus vaimuviljades (Agape) - armastus kui otsus.
Kuidas me saame reaalselt kasutada seda, et armastus on võti? Päriselt armastades inimest!
Nonii - teooria praktikasse kiiresti. Armastus, mis muudab ja saadab korda, tuleb Jumala käest. Pühitsus! Paneme endast kõrvale kõik, mis ei meeldi Jeesusele, mis ei käi asjaga kokku. Siis paistab meie seest välja Jeesus. Kui meie teod ei ole pühad, siis võime inimestele ka head, teha, aga ometi jääb see vili Jumala riigis väheseks. Kui meil ei ole pühadust, siis me ei saa Jumalat teenida. Olgem täiuslikud, nagu Jumal on täiuslik. Kuidas me saame teada, mida Jumal tahab teisele inimesele öelda, kui me ei ole puhtad südamelt ja pühad?
Me ei saa ootama jääda päeva, mil me tunneme, et me oleme nüüd jube pühad. Olles inimeste keskel, me peame mõtlema selle peale, et me olemegi Jumala läkitatud. Palvetame inimeste eest, keda näeme enda ümber. Jumal hullult armastab inimesi, meie ei oska nii. Me ei tule selle pealegi, kuidas Jumal inimesi armastab.
Kui Jumala vaim on kellegi peal, siis see tõmbab inimesi ligi. Jumal tahab inimesi enda juurde tõmmata. Kui me anname Jumalale võimaluse ja panustame kõik tema peale, siis viljad ei jää tulemata. Kes on autumaks tarbeks, aga puhastab end, seda hakkab Jumal tarvitama järjest suuremateks asjadeks.
Kui sa oled täidetud Püha Vaimuga ja see on tulnud sellest otsusest, siis pühendumus on see, mille abil sa saad seda säilitada ja välja näidata. Jumal on lepingu Jumal. Ta annab sulle, aga siis ta katsub sind läbi, kas sa ikka oled see, kes sa näitad end olema. Pühendumus on see, mis aitab meil vastu pidada, kui ta meid läbi katsub. Jumal ei anna meile rohkem head ega halba, kui me suudame alandlikult vastu võtta. Jumal tahab meile anda ja palju korda saata ja kui ta näeb, et inimene alandab ennast Tema ette, siis ta saab seda inimest kasutada. Aga ta ei pane kogu maailma päästmist ühe inimese peale. Kui Jumal meid kasutab, on nii lihtne kaotada ära see alandlikkus ja alandus. Kogu au Temale!
Kui me osaleme Jumala teenimises ja juhtub, et meie mõtted ja süda ei lähe kokku, siis kumb võidab? Kas suudame jääda alandlikuks!
Ülistus võiks sellisel üritusel olla midagi sellist, mis on reaalne ja kus Jumal on reaalselt kohal. Keegi meist, kes on inimeste ees ei tohiks kuidagi saada üles tõstetud. Et me ise ei tõstaks ennast kuidagi üles. Inimesed, kes tulevad üritusele võiksid näha, et tiimist õhkab ainult alandlikkust. Ainult seda, et me oleme seal Jumala armust. Et keegi meist ei ole selle võrra kõvem kunn, et me oleme tiimis. Pidevalt hoiak, et me kontrollime seda, kuidas me mõtleme, mida ütleme, kuidas käitume. Hoiame ennast all!
Vaimulik rusikareegel: kogu sinu teenimisest võtab Jumal ära selle võrra, kui palju sa võtad au endale. Selle, mis sa annad Jumalale, see toimib. Kui sa võtad au endale, siis selle võrra võtab Jumal võidmise ära. Jumal on reaalsusega kooskõlas. Ta ei anna kellelegi oma au. See on tema oma!
Jumal teeb iga päev midagi. Meil võiks pidevalt olla mingi julgustav äge asi, mida me saame teistele jagada. Pidevalt üks (või mitu) tunnistus(t).
Jumal tahab öelda: Ärge muretsege! Ärge vaevake ennast asjadega, mille te olete minu kätte usaldanud!
Ärge unustage ühtegi Jumala heategu!
Kõik see, mida Jumal meile täna rääkis, hakkab vilja kandma homme!
Kuulake, mida tüübid keeltes palvetavad! Me kunagi ei tea, kuidas Vaim tahab meid juhtida ja meie vastu kõnelda. Kellel on keelte and, palvetage julgelt keeltes! Kellel ei ole keelte andi, kuulaku! Jumal otsib kanaleid, mille kaudu meiega suhelda. Mõistus teinekord blokib kanalid ära.
Js 40:3-5/Lk 3:4-6
Palume Jumalal näidata, mille eest palvetama peab! On vahe, kas sa palvetad Vaimus või neid asju, mis ise mõtled. Palves ei taha ma lobiseda, teha sõnu, tahan, et asi oleks ehtne.
Jumal on hea!
Jah ja aamen!
Hoia meid kahepalgelisuse eest. Et me maailmas oleksime samamoodi kui sinu ees. Isa, et meie valgus poleks kuskil sügaval peidus. Õpeta meid elama nii nagu sina, Jeesus, elasid.
Distsipliin! Püsivus! Mulle ei piisa sellest, et Jumal paneb mind siin täis ja ma jooksen ennast kohe uuesti tühjaks. See on see, mida me PP-l kuulutada tahame; mida Jumal tahab, et me mõistaksime ja tunnetaksime läbi, enne kui me PP-le läheme. Püsivus asjades, mis meid täidavad iga päev. Peame looma enda jaoks distsipliini, et jaksaks igapäevaelu kõrvalt PPga tegeleda. Jumal on korra Jumal. Selleks, et me hakkaksime lihtsalt mõtlema, et tahaks nüüd Piibli kätte võtta, peame looma distsipliini, kus me regulaarselt võtamegi Jumala jaoks aega. Õhtul on hilja mõelda selle peale, kuidas me tahame, et inimesed meid päeva jooksul näeksid.
Distsipliin on väga hea asi. Jk 4:13-15. Kui meist keegi ei näegi seda PP-d, mida me siis Jumalale räägime? Kas sa veetsid Jumalaga aega, kas kuulutasid vennale? Distsipliin on tähtis, eriti siis, kui me mõtleme, et päevad on kurjad. Kui me teeme Jumala riigi asju ja distsipliin on kadunud, siis on kuskilt otsast käärid.
Kuigi me võime teha Jumala riigi asju, võime hakata kiitlema oma kõrkuses.
Me ei peaks panema Jeesust nendesse asjadesse, mida meie teeme, vaid me võiks minna temale järele. Teha tema asju. Palvetades võime oma südame hoiakut jälgides näha, kummat pidi asjad meie elus on. Palvetes peaks olema nii see pool, kus me kutsume Jumala enda eludesse, aga ka see, kus me küsime, mida Jumal üldse tahab ja mis on Tema plaan.
Miks me üldse tahame, et Jumal teeks kõiki neid asju, mida Ta teeb? Miks me tahame Teda siia? Pikemas plaanis ei ole eesmärk see, et Jumal tuleks ja korraldaks PP-d. Me ei pruugi ise PP-d nähagi. Me vajame seda, et Jumal elaks meis täna ja homme ja kuna me juhuslikult ka PP-d korraldame, siis võiks Ta ka seal aidata. Me ei vaja Jumala lähedust selle pärast, et me vastutame PP kordamineku eest, vaid me lihtsalt vajame Jumala lähedust. Selle pärast, et me liigume homme ja täna maailma keskel. Kellel ei ole Jumala poega, sellel ei ole elu. Kelle sees on Jumala poeg, see saadab ka palju korda.
Jumalal on meie üle hea meel. Kui ta näeb nii väheste religioossete inimeste seas neid, kes tõesti otsivad Jumalat, siis see teeb talle tõenäoliselt rõõmu.
Kuigi eesti on üks paganlikemaid maid, ei pea me sellele sellist silti külge kleepima. Me tunnistame seda, et inimesed ei taha kuulda. Aga Jeesus ei kuulutanud nii. Jumal on oma poja välja pannud selleks, et kõik võiksid pääseda. Asi pole selles, kas me suudame selle jutu kellelegi maha müüa, vaid selles, kas see reaalsus jõuab inimesteni või mitte. Pole meie asi öelda, et inimesed ei taha kuulda, kui meil on kästud kuulutada! See on elu ja surma küsimus.
Jh 5:24
Mis peaks olema meis sellist, et inimesed tahaksid sellest teada saada? Meie ligimesed võiksid tulla ja öelda, et nad tahavad seda "midagi", mis meil on.
See, mis inimesi Jeesuse juurde tõmbas, oli see, kes ta oli. Kui meie seest paistab välja see, kes Jeesus on, siis rohkem pole vaja. Aga kuidas me sinna jõuda võime? Otsime armastuse viise Päriselt, Reaalselt.
Armastus on Võti... aga mismoodi? Piibel räägib sellest nii palju, aga me peaks lahti mõtlema selle, mida see tegelikult tähendab.
Armastus vaimuviljades (Agape) - armastus kui otsus.
Kuidas me saame reaalselt kasutada seda, et armastus on võti? Päriselt armastades inimest!
Nonii - teooria praktikasse kiiresti. Armastus, mis muudab ja saadab korda, tuleb Jumala käest. Pühitsus! Paneme endast kõrvale kõik, mis ei meeldi Jeesusele, mis ei käi asjaga kokku. Siis paistab meie seest välja Jeesus. Kui meie teod ei ole pühad, siis võime inimestele ka head, teha, aga ometi jääb see vili Jumala riigis väheseks. Kui meil ei ole pühadust, siis me ei saa Jumalat teenida. Olgem täiuslikud, nagu Jumal on täiuslik. Kuidas me saame teada, mida Jumal tahab teisele inimesele öelda, kui me ei ole puhtad südamelt ja pühad?
Me ei saa ootama jääda päeva, mil me tunneme, et me oleme nüüd jube pühad. Olles inimeste keskel, me peame mõtlema selle peale, et me olemegi Jumala läkitatud. Palvetame inimeste eest, keda näeme enda ümber. Jumal hullult armastab inimesi, meie ei oska nii. Me ei tule selle pealegi, kuidas Jumal inimesi armastab.
Kui Jumala vaim on kellegi peal, siis see tõmbab inimesi ligi. Jumal tahab inimesi enda juurde tõmmata. Kui me anname Jumalale võimaluse ja panustame kõik tema peale, siis viljad ei jää tulemata. Kes on autumaks tarbeks, aga puhastab end, seda hakkab Jumal tarvitama järjest suuremateks asjadeks.
Kui sa oled täidetud Püha Vaimuga ja see on tulnud sellest otsusest, siis pühendumus on see, mille abil sa saad seda säilitada ja välja näidata. Jumal on lepingu Jumal. Ta annab sulle, aga siis ta katsub sind läbi, kas sa ikka oled see, kes sa näitad end olema. Pühendumus on see, mis aitab meil vastu pidada, kui ta meid läbi katsub. Jumal ei anna meile rohkem head ega halba, kui me suudame alandlikult vastu võtta. Jumal tahab meile anda ja palju korda saata ja kui ta näeb, et inimene alandab ennast Tema ette, siis ta saab seda inimest kasutada. Aga ta ei pane kogu maailma päästmist ühe inimese peale. Kui Jumal meid kasutab, on nii lihtne kaotada ära see alandlikkus ja alandus. Kogu au Temale!
Kui me osaleme Jumala teenimises ja juhtub, et meie mõtted ja süda ei lähe kokku, siis kumb võidab? Kas suudame jääda alandlikuks!
Ülistus võiks sellisel üritusel olla midagi sellist, mis on reaalne ja kus Jumal on reaalselt kohal. Keegi meist, kes on inimeste ees ei tohiks kuidagi saada üles tõstetud. Et me ise ei tõstaks ennast kuidagi üles. Inimesed, kes tulevad üritusele võiksid näha, et tiimist õhkab ainult alandlikkust. Ainult seda, et me oleme seal Jumala armust. Et keegi meist ei ole selle võrra kõvem kunn, et me oleme tiimis. Pidevalt hoiak, et me kontrollime seda, kuidas me mõtleme, mida ütleme, kuidas käitume. Hoiame ennast all!
Vaimulik rusikareegel: kogu sinu teenimisest võtab Jumal ära selle võrra, kui palju sa võtad au endale. Selle, mis sa annad Jumalale, see toimib. Kui sa võtad au endale, siis selle võrra võtab Jumal võidmise ära. Jumal on reaalsusega kooskõlas. Ta ei anna kellelegi oma au. See on tema oma!
Jumal teeb iga päev midagi. Meil võiks pidevalt olla mingi julgustav äge asi, mida me saame teistele jagada. Pidevalt üks (või mitu) tunnistus(t).
Jumal tahab öelda: Ärge muretsege! Ärge vaevake ennast asjadega, mille te olete minu kätte usaldanud!
Ärge unustage ühtegi Jumala heategu!
Kõik see, mida Jumal meile täna rääkis, hakkab vilja kandma homme!
Kuulake, mida tüübid keeltes palvetavad! Me kunagi ei tea, kuidas Vaim tahab meid juhtida ja meie vastu kõnelda. Kellel on keelte and, palvetage julgelt keeltes! Kellel ei ole keelte andi, kuulaku! Jumal otsib kanaleid, mille kaudu meiega suhelda. Mõistus teinekord blokib kanalid ära.
Js 40:3-5/Lk 3:4-6
Palume Jumalal näidata, mille eest palvetama peab! On vahe, kas sa palvetad Vaimus või neid asju, mis ise mõtled. Palves ei taha ma lobiseda, teha sõnu, tahan, et asi oleks ehtne.
Jumal on hea!
Jah ja aamen!
4.2.09
Vaimu viljadest: armastus ja rõõm
Gl 5:22-23
22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus,
headus, ustavus,
23 tasadus, enesevalitsus - millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.
Vaimu vili peaks olema iseloomulik teguviis nendele, kes kuuluvad Jumalale ja igatsevad kuuluda Jumalale ning on Jeesuse kaaspärijad.
Armastus tollel ajal: Agape tähendab armastust kui Jumala armastust, armastus kui otsus armastada neid, kes on minu ümber. Armastada Jumalat ja järgida Jeesust. Vaimu vili on otsustatud armastus (agape). See otsustatud armastus paneb aluse austusele, pühendumisele, kiindumisele, emotsionaalsusele. Agape peaks olema kõige selle alus ning see viib selleni, et ma tahan ennast ohverdada teiste jaoks.
Jh 15:13; Rm 5:8; 1Jh 3:16-17
Agape, vaimu vili – ma otsustan armastada teist inimest.
Rõõm – rõõm ja õnnelikkus ei ole sama. Rõõm on õnnelikkus, mis on Jumalas, õnnelikkus, mis tuleb vankumatust usust, Jumalale pühendumisest, õnnelik selle üle, et sul on spirituaalne reaalsus, kuhu minna. Siinne rõõm on see heaolu tunne, mida sa peaksid tundma, kui sa tead, et kõik on hästi sinu ja Jumala vahel. Sa pead tegema tööd selle nimel, et sul oleks see rõõm.
1Pt 1:8
See on see kirgastatud rõõm, mille Jumal annab meile, kui me teame, et meil on kõik hästi minu ja Jumala vahel.
Jh 16:20-22
Kirgastatud rõõm – kui me oleme koos Jeesusega ja meil on kõik hästi, see on nagu lubadus. See on nagu kingitus, nagu õnnistus, rõõm, mida me ise ei saa ega tohikski toota. Vaimu vili „rõõm“ peaks olema see, kui Jumal sind on õnnistanud. Sellest õnnistusest kiirgab välja see „rõõm“, mis on vaimu vili.
See rõõm tuleb meie seest välja siis, kui Jumal on meile selle rõõmu pannud. Kui meil ei ole Jumalaga asjad korras, siis loomult peaksime olema kurvad, ahastuses, mentaalselt maas, sest ainus rõõm peaks olema see, et meil on Jumalaga asjad korras. Enne seda peaks olema madalseis. Aga alles siis on see päris vaimu vili „rõõm“, kui Jumal selle meile paneb.
See rõõm, mis tuleb asjadest, me ei saa seda pidada selleks õigeks. Me ei saa rõõmustada neist asjadest, vaid sellest, et Jumal on meile need andnud.
Ei ole vale rõõmustada nende üle, aga tuleb eristada rõõm ja rõõm kui vaimuvili.
Kas sa suudad tunda rõõmu sellest päästest või tunned sa rohkem rõõmu neist asjadest, mis sa saad? Tuleb otsida rõõmustust päästest.
22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus,
headus, ustavus,
23 tasadus, enesevalitsus - millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.
Vaimu vili peaks olema iseloomulik teguviis nendele, kes kuuluvad Jumalale ja igatsevad kuuluda Jumalale ning on Jeesuse kaaspärijad.
Armastus tollel ajal: Agape tähendab armastust kui Jumala armastust, armastus kui otsus armastada neid, kes on minu ümber. Armastada Jumalat ja järgida Jeesust. Vaimu vili on otsustatud armastus (agape). See otsustatud armastus paneb aluse austusele, pühendumisele, kiindumisele, emotsionaalsusele. Agape peaks olema kõige selle alus ning see viib selleni, et ma tahan ennast ohverdada teiste jaoks.
Jh 15:13; Rm 5:8; 1Jh 3:16-17
Agape, vaimu vili – ma otsustan armastada teist inimest.
Rõõm – rõõm ja õnnelikkus ei ole sama. Rõõm on õnnelikkus, mis on Jumalas, õnnelikkus, mis tuleb vankumatust usust, Jumalale pühendumisest, õnnelik selle üle, et sul on spirituaalne reaalsus, kuhu minna. Siinne rõõm on see heaolu tunne, mida sa peaksid tundma, kui sa tead, et kõik on hästi sinu ja Jumala vahel. Sa pead tegema tööd selle nimel, et sul oleks see rõõm.
1Pt 1:8
See on see kirgastatud rõõm, mille Jumal annab meile, kui me teame, et meil on kõik hästi minu ja Jumala vahel.
Jh 16:20-22
Kirgastatud rõõm – kui me oleme koos Jeesusega ja meil on kõik hästi, see on nagu lubadus. See on nagu kingitus, nagu õnnistus, rõõm, mida me ise ei saa ega tohikski toota. Vaimu vili „rõõm“ peaks olema see, kui Jumal sind on õnnistanud. Sellest õnnistusest kiirgab välja see „rõõm“, mis on vaimu vili.
See rõõm tuleb meie seest välja siis, kui Jumal on meile selle rõõmu pannud. Kui meil ei ole Jumalaga asjad korras, siis loomult peaksime olema kurvad, ahastuses, mentaalselt maas, sest ainus rõõm peaks olema see, et meil on Jumalaga asjad korras. Enne seda peaks olema madalseis. Aga alles siis on see päris vaimu vili „rõõm“, kui Jumal selle meile paneb.
See rõõm, mis tuleb asjadest, me ei saa seda pidada selleks õigeks. Me ei saa rõõmustada neist asjadest, vaid sellest, et Jumal on meile need andnud.
Ei ole vale rõõmustada nende üle, aga tuleb eristada rõõm ja rõõm kui vaimuvili.
Kas sa suudad tunda rõõmu sellest päästest või tunned sa rohkem rõõmu neist asjadest, mis sa saad? Tuleb otsida rõõmustust päästest.
29.1.09
29. jaanuar
Need kes täna õhtul meiega koos Jumala palge ees viibisid, teavad, et Jumal väga eriliselt meie lähedal viibis. Minu südames on tänusoov Jumalale, sest olen ammu palunud, et Jumal oma vaimuandide kaudu selle tiimi ülesehitamiseks toimiks. Täna võisime kogeda, et Jumala on meie palvete ja igatseva südame peale vaadanud ning tahab meid ise meeleparanduses ja pühitsuses juhtida ka PP2009 korraldamisel. Järgnev pole rohkem kui põgus pilguheit mõtetele ja sõnadele, mis seekordsel tiimipalvel esile kerkisid. Olgu nad meile õnnistuseks ja meeldetuletuseks
Aja maha võtmine palveks aitab leida julgust, jõudu ja innustust asju teha. Palvet tegutsemise vastu vahetada ei saa, peab mõlemat tegema. Palveaega ei saa kasutada tegutsemiseks. Kui ainult rabeleda, kaob püsiühendus ja siis tuleb jälle aeg maha võtta. Kui kõiges, mis ümber toimub, kaob ära elav Jumal, siis see väsitabki ära. See väsimus ei tähenda, et oled Jumalast väsinud, vaid sellest, mis toimub selle ümber. Suhe Jumalaga peab olema lähedasem ja paigas, et jaksaks kõiki teisi asju teha.
Paastumine ja Psalm 131
Paastumisel tuleb maha panna kõik need asjad, mis mulle praegu rõõmu valmistavad ja teha kindlaks, et Jumal on see, kes mulle rõõmu toob. Piiblis on tihti koos palve ja paast, aga paastu osa tänapäeval on võrreldes palvega väga-väga väike. Paast peaks olema hästi läbikaalutud, mõtlema, miks ma tegelikult seda teen. See ei saa olla see, et „oh, ma nüüd ei söö porgandit 40 päeva“, kuigi mulle ei ole kunagi porgandid meeldinud. Paastu ajal peaks loobuma neist asjadest, mis tegelikult võtavad tähelepanu Jumalalt. Kritiseerimine on kristlaste hulgas suur pahe, meile meeldib kritiseerida. Miks mitte paastudes loobuda kritiseerimisest – õppida armastama teisi inimesi nii nagu nad on. Kristlaste tagarääkimine algab tihti sõnadega: „Ma olen tema pärast nii mures, sest ta on nii...“
Kuritöö ja karistus või hoopis külv ja lõikus?
Jumal ei ole ainult üleloomulike ja ebaloomulike asjade Jumal, vaid ka loomulike asjade Jumal. Jumal ütleb Vanas Testamendis, et kui te ei taha meelt parandada, panen ma teie teod teie pea peale, siis te tunnete, mis see täpselt on. Kohtupäeval mõistetakse kohut ka tegemata asjade eest. Kuivõrd teisiti käituks inimene, kui ei oleks pärispattu? Mis tunne oleks olla esimene inimene maailmas, ilma patuta, täiuslikus kohas, ainult Sina ja Jumal? Kas see, et Jeesusel ei olnud pärispattu, vähendas ka ta kiusatusi? Kui inimene mõistab hea ja kurja tegemise vahet, siis ta ei vali head. Miks? Saatana patt oli see, et ta mõtles, et ta võib ise olla nagu Jumal. Inimese tõmbas ta lohku pannes ta samamoodi mõtlema. Kui jätta Jumala oma elust välja, siis inimene ei ole enam see, kelleks ta loodi.
Palves esile kerkinud kirjakoht Gl 5:22-23
Tuleb hoida, et palveosadus säiliks, et me oleksime ise läheduses Jumalaga. Olgem viljakad (vaimuviljakad). Armastus ja rõõm on teinekord olemas, aga rahu ja pikkmeel ei pruugi olla. Puudu võib olla üks või teine, aga kõik vaimuviljad on olulised! Gl 5:22-23 saab kohe vaadata, mis on puudu, mida on vaja arendada. Igaüks peab tegema endale selgeks, mis asi on alandlikkus, millest räägitakse. Võin ennast nimetada alandlikuks, aga milles see väljendub, peegeldub ja kust läheb piir? Kuidas seda saavutada ja enda jaoks selgeks teha, mis see on? Mis on need sõnad, mis on need teod, kust see välja paistab?
Gl 5:24-26, 6:1-10
PP-ga seoses : me oleme juba võitjad, meie performance ei ole oluline. Kõige olulisem on see, kuidas meie oleme Jumala ees. Jumala ees on olulisem see, mida me laseme tal enda elus, enda läbi teha, kui see, mida me saame talle teha. Jumal annab seda kõike meile niisama, sest ta armastab meid.
Kui keegi puhastab ennast, siis hakkab ka Jumal teda puhastama, et teda saaks kasutada tarvilisteks asjadeks. Kui me läheme Jumala ette sooviga olla puhtad, siis ta hakkab meie elust neid asju ära võtma, mis hoiavad meid temast eemale. Ja kui sa neist asjadest loobud ja teed meeleparanduse neist asjust, siis Jumal näitab sulle järgmisi asju, millest sul aimugi ei olnud. Mida kaugemale me jõuame, seda rohkem uusi asju Jumal meile näitab, sest ta tahab, et me oleksime täielikult puhtad. See, kus maal me praegu oleme, on Jumala arm, aga see on alles algus, Jumal tahab meile uusi asju näidata ja meid kasutada. See ongi pühitsus!
Aja maha võtmine palveks aitab leida julgust, jõudu ja innustust asju teha. Palvet tegutsemise vastu vahetada ei saa, peab mõlemat tegema. Palveaega ei saa kasutada tegutsemiseks. Kui ainult rabeleda, kaob püsiühendus ja siis tuleb jälle aeg maha võtta. Kui kõiges, mis ümber toimub, kaob ära elav Jumal, siis see väsitabki ära. See väsimus ei tähenda, et oled Jumalast väsinud, vaid sellest, mis toimub selle ümber. Suhe Jumalaga peab olema lähedasem ja paigas, et jaksaks kõiki teisi asju teha.
Paastumine ja Psalm 131
Paastumisel tuleb maha panna kõik need asjad, mis mulle praegu rõõmu valmistavad ja teha kindlaks, et Jumal on see, kes mulle rõõmu toob. Piiblis on tihti koos palve ja paast, aga paastu osa tänapäeval on võrreldes palvega väga-väga väike. Paast peaks olema hästi läbikaalutud, mõtlema, miks ma tegelikult seda teen. See ei saa olla see, et „oh, ma nüüd ei söö porgandit 40 päeva“, kuigi mulle ei ole kunagi porgandid meeldinud. Paastu ajal peaks loobuma neist asjadest, mis tegelikult võtavad tähelepanu Jumalalt. Kritiseerimine on kristlaste hulgas suur pahe, meile meeldib kritiseerida. Miks mitte paastudes loobuda kritiseerimisest – õppida armastama teisi inimesi nii nagu nad on. Kristlaste tagarääkimine algab tihti sõnadega: „Ma olen tema pärast nii mures, sest ta on nii...“
Kuritöö ja karistus või hoopis külv ja lõikus?
Jumal ei ole ainult üleloomulike ja ebaloomulike asjade Jumal, vaid ka loomulike asjade Jumal. Jumal ütleb Vanas Testamendis, et kui te ei taha meelt parandada, panen ma teie teod teie pea peale, siis te tunnete, mis see täpselt on. Kohtupäeval mõistetakse kohut ka tegemata asjade eest. Kuivõrd teisiti käituks inimene, kui ei oleks pärispattu? Mis tunne oleks olla esimene inimene maailmas, ilma patuta, täiuslikus kohas, ainult Sina ja Jumal? Kas see, et Jeesusel ei olnud pärispattu, vähendas ka ta kiusatusi? Kui inimene mõistab hea ja kurja tegemise vahet, siis ta ei vali head. Miks? Saatana patt oli see, et ta mõtles, et ta võib ise olla nagu Jumal. Inimese tõmbas ta lohku pannes ta samamoodi mõtlema. Kui jätta Jumala oma elust välja, siis inimene ei ole enam see, kelleks ta loodi.
Palves esile kerkinud kirjakoht Gl 5:22-23
Tuleb hoida, et palveosadus säiliks, et me oleksime ise läheduses Jumalaga. Olgem viljakad (vaimuviljakad). Armastus ja rõõm on teinekord olemas, aga rahu ja pikkmeel ei pruugi olla. Puudu võib olla üks või teine, aga kõik vaimuviljad on olulised! Gl 5:22-23 saab kohe vaadata, mis on puudu, mida on vaja arendada. Igaüks peab tegema endale selgeks, mis asi on alandlikkus, millest räägitakse. Võin ennast nimetada alandlikuks, aga milles see väljendub, peegeldub ja kust läheb piir? Kuidas seda saavutada ja enda jaoks selgeks teha, mis see on? Mis on need sõnad, mis on need teod, kust see välja paistab?
Gl 5:24-26, 6:1-10
PP-ga seoses : me oleme juba võitjad, meie performance ei ole oluline. Kõige olulisem on see, kuidas meie oleme Jumala ees. Jumala ees on olulisem see, mida me laseme tal enda elus, enda läbi teha, kui see, mida me saame talle teha. Jumal annab seda kõike meile niisama, sest ta armastab meid.
Kui keegi puhastab ennast, siis hakkab ka Jumal teda puhastama, et teda saaks kasutada tarvilisteks asjadeks. Kui me läheme Jumala ette sooviga olla puhtad, siis ta hakkab meie elust neid asju ära võtma, mis hoiavad meid temast eemale. Ja kui sa neist asjadest loobud ja teed meeleparanduse neist asjust, siis Jumal näitab sulle järgmisi asju, millest sul aimugi ei olnud. Mida kaugemale me jõuame, seda rohkem uusi asju Jumal meile näitab, sest ta tahab, et me oleksime täielikult puhtad. See, kus maal me praegu oleme, on Jumala arm, aga see on alles algus, Jumal tahab meile uusi asju näidata ja meid kasutada. See ongi pühitsus!
26.1.09
20. jaanuar
Emmause tee ja Jeruusalemma tee
Lk 24
Kaks jüngrit on pärast Jeesuse surma minemas Jeruusalemmast Emmause poole, kui Jeesus neile ilmub ning toob neile uue innu ja selguse Jumala asjades. See ind paneb jüngrid kiiremas korras Jeruusalemma tagasi pöörduma, et Jeesusest ja tema ilmutusest vendadega jagada. On Emmause tee ja Jeruusalemma tee. Meie peaksime käima Jeruusalemma teed, kus meil on ilmutus ja Jeesuse lähedus. Jeesus ilmus ju kõigile jüngritele samal päeval Jeruusalemmas uuesti, kui need kaks jüngrit, kelle ta oli tagasi saatnud, parasjagu juhtunust teistele tunnistasid.
Jumala vaimu ootamisest ja palvetamisest
Lk 24:49 Ap 1:4,12-14
Kui Jeesus võeti üles, siis jättis ta jüngritele korralduse mitte Jeruusalemmast lahkuda, kuni saabub Isa tõotus ja neid rüütatakse väega kõrgelt. Ka meie ei tohiks tegelikult ilma Jumalata uisapäisa tegudele asuma, vaid tegema seda Jumala ajastuses ja mis veel tähtsam, tema väes. Kuidas jüngrid selle saavutasid? "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas..." Seepärast on nii oluline, et ka PP2009 saaks sündima vaimulikult küpsel momendil ning Jumala Vaimu ja väe osutamisel. Kuidas me selle saavutame? "Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!" (Kl 4:2)
Maisest ja taevasest tarkusest
Jk 3:13-18
Jaakobus annab väga olulisi juhiselt kristlikuks ürituste korraldamiseks, omavahel läbikäimiseks ja suhtlemiseks.
Tihti on meil igasuguseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad ja mida peaks tegema, või vähemalt tundub see meile nii. Isegi kui need teadmised on õiged ja tõelised, siis niipea, kui hakkame oma nägemust taga ajama ja teistele peale suruma, on asi tarkusest kaugel. Jaakobus kirjutab: "Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu,
teeskluseta." See tarkus, mis tõeliselt teab, kuidas asju ajada, ei ole isekas ninakas ega pealetükkiv. Selline on hoopis inimlik tarkus. Inimlik tarkus tahab silma paista, ta tahab, et temal oleks õigus, ta on kade, kui kellegi teise nõu enam kuulda võetakse. Isegi siis kui teistel on õigus.
Jaakobus kirjutab: "Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid."
Jk 4:1-12
Sellest tõusevadki tülid ja lahkmeel koguduse keskel. Kembeldakse lõputult, aga vilju ja tulemust pole. Tulemust pole, sest palvet ei ole. Palveil pole vastuseid, sest need on Jumalale esitatud isekuses, et oma nägemust toita ja hinge rõõmustada. Nii on meie plaan ja meie kätte usaldatud teenimistöö juba Jumalastki tähtsamad. Selle kohta ütleb Jaakobus karmilt: see on abielurikkumine! Kui Jeesus on seadnud meid esikohale ja andnud kõik meie eest, selleks et võita endale meid ja meie südant, siis ei kõlba see, kui me flirdime oma südames inimliku rahulolu, tunnustuse, üleoleku ja muu sellisega.
Jaakobus võtab asja kokku: "Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või
arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik. Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?"
Vabandan, et nii kaua aega läks ning viivituse tõttu mõned mõtted ka ununesid. Loodan, et postitus on siiski teile õnnistuseks
Lk 24
Kaks jüngrit on pärast Jeesuse surma minemas Jeruusalemmast Emmause poole, kui Jeesus neile ilmub ning toob neile uue innu ja selguse Jumala asjades. See ind paneb jüngrid kiiremas korras Jeruusalemma tagasi pöörduma, et Jeesusest ja tema ilmutusest vendadega jagada. On Emmause tee ja Jeruusalemma tee. Meie peaksime käima Jeruusalemma teed, kus meil on ilmutus ja Jeesuse lähedus. Jeesus ilmus ju kõigile jüngritele samal päeval Jeruusalemmas uuesti, kui need kaks jüngrit, kelle ta oli tagasi saatnud, parasjagu juhtunust teistele tunnistasid.
Jumala vaimu ootamisest ja palvetamisest
Lk 24:49 Ap 1:4,12-14
Kui Jeesus võeti üles, siis jättis ta jüngritele korralduse mitte Jeruusalemmast lahkuda, kuni saabub Isa tõotus ja neid rüütatakse väega kõrgelt. Ka meie ei tohiks tegelikult ilma Jumalata uisapäisa tegudele asuma, vaid tegema seda Jumala ajastuses ja mis veel tähtsam, tema väes. Kuidas jüngrid selle saavutasid? "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas..." Seepärast on nii oluline, et ka PP2009 saaks sündima vaimulikult küpsel momendil ning Jumala Vaimu ja väe osutamisel. Kuidas me selle saavutame? "Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!" (Kl 4:2)
Maisest ja taevasest tarkusest
Jk 3:13-18
Jaakobus annab väga olulisi juhiselt kristlikuks ürituste korraldamiseks, omavahel läbikäimiseks ja suhtlemiseks.
Tihti on meil igasuguseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad ja mida peaks tegema, või vähemalt tundub see meile nii. Isegi kui need teadmised on õiged ja tõelised, siis niipea, kui hakkame oma nägemust taga ajama ja teistele peale suruma, on asi tarkusest kaugel. Jaakobus kirjutab: "Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu,
teeskluseta." See tarkus, mis tõeliselt teab, kuidas asju ajada, ei ole isekas ninakas ega pealetükkiv. Selline on hoopis inimlik tarkus. Inimlik tarkus tahab silma paista, ta tahab, et temal oleks õigus, ta on kade, kui kellegi teise nõu enam kuulda võetakse. Isegi siis kui teistel on õigus.
Jaakobus kirjutab: "Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid."
Jk 4:1-12
Sellest tõusevadki tülid ja lahkmeel koguduse keskel. Kembeldakse lõputult, aga vilju ja tulemust pole. Tulemust pole, sest palvet ei ole. Palveil pole vastuseid, sest need on Jumalale esitatud isekuses, et oma nägemust toita ja hinge rõõmustada. Nii on meie plaan ja meie kätte usaldatud teenimistöö juba Jumalastki tähtsamad. Selle kohta ütleb Jaakobus karmilt: see on abielurikkumine! Kui Jeesus on seadnud meid esikohale ja andnud kõik meie eest, selleks et võita endale meid ja meie südant, siis ei kõlba see, kui me flirdime oma südames inimliku rahulolu, tunnustuse, üleoleku ja muu sellisega.
Jaakobus võtab asja kokku: "Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või
arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik. Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?"
Vabandan, et nii kaua aega läks ning viivituse tõttu mõned mõtted ka ununesid. Loodan, et postitus on siiski teile õnnistuseks
Subscribe to:
Posts (Atom)