Rahu. Kui palume rahu, siis kas me oleme tegelikult selleks valmis - nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas me oleme valmis vastu võtma kõiki neid õnnistusi ja andeid, mida me palume. Kui eriline on tunda seda, kui palume Jumalalt rahu mingite asjade pärast ja kogeme reaalselt seda, kuidas Jumal teeb meie südame kergeks ja tõesti võta sellelt koorma ja toob hämmastava rahu. Nii suure rahu, et unustame, millise probleemi pärast seda rahu üldse igatseme.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
Showing posts with label Meeskonnapalve. Show all posts
Showing posts with label Meeskonnapalve. Show all posts
22.4.09
7.4.09
7. aprill
Tihti ei tule vastused Jumala selge kõlava häälena, selle tõttu on Jumal andnud meile tunnetuse valguse. Kui me siin otsime Jumalat, siis Jumal on andnud meie sisse Püha Vaimu, kes meie meeli ja mõtet õiges suunas juhib.
Jumal ei anna meile kunagi midagi ilmaasjata, ta ei anna meile midagi, mida meil vaja pole.
Jumal tahab, et me kasutaksime neid andeid ja ande, mida Ta meile on andnud, selleks, et teda teenida.
Me oleme üleni Jumala jaoks. Me peaksime vaatama seda, kuidas ta meid loonud on.
Inimene palvetab põlvedel (otsaesine põrandal), sest siis on mõistus südamest madalamal. Muidu ei juhtu see kunagi, ainult siis, kui me kummardume Jumala ees.
Oleme eeskujuks!
Jumal on andnud kõige tähtsamaks südame. Oleme kristlastena südame järgi elamise eeskujuks.
Noored kristlased otsivad eeskujusid oma ümbert.
Püsiühendusega saame olla eeskujuks sellega, et me talitseme oma keelt, oma mõtteid, oleme usus kindlad, palvetades me ei lobise, meie „jah“ on „jah“, meie „ei“ on „ei“, meil on julgus öelda „ei“, julgus öelda asju välja inimestele ja Jumalale. Ilma püsiühenduseta ei saa me ühtegi neid propageerida. Tahtes eeskujuks võtta püsiühenduse, siis me peame võtma kas kogu paketi (see, mis loetletud ja veel) või ei ole meil eriti midagi.
Seemne külvamine ja inimeste abistamine
Tihti on meil väga raske tunnistada, et ma olen nõrk, ma vajan kaaslasi. Kuid ka Jeesus tunnistas seda ja kasutas teiste inimeste abi, sest Jumal on nii isegi ette näinud.
Isegi kurjad vaimud läksid inimestest välja, sellepärast, et Jeesus ütles, mine ära! Kui Jeesus ütleb meile, et meie peame midagi tegema ja me ei tee, siis mis tolku meist on? Kui isegi kurjad vaimud ja Kurat kuulavad Jeesuse sõna ja mina ei kuula, siis on midagi väga valesti.
Kuidas saab Jeesus kutsuda inimesi, kui mina keeldun olemas elav ihu?
Tihti palvetame, et Jumal kasutaks meid oma riigi tööks, aga me tihti ei lase, sest me kardame põruda. Kui me aga kuulame ja laseme, siis ta saab meid õnnistada ja kasutada.
Armulaual tuletame meelde seda, et nüüd ei ela enam mina, vaid Jeesus elab minus. Mina olengi lubatud läbi kukkuma, sest mina olen see inimlik pool.
See ei ole kõik üldse meie kätes. Kogu põrumine jms ei ole üldse meie kätes. Kui me oleme ihuks ja laseme ennast kasutada, siis on Jumala kätes, mis edasi saab.
Kui sa külvad nisu, siis see ei tähenda, et see kohe kasvama hakkab, selleks kulub 3-4 kuud. Kui meie külvame, siis ei ole isegi meie ülesanne minna vaatama, kas mõni seemnetest kukkus kivi peale või ei. Kui ta sinna kukkus, siis ükskõik, kui palju me seda vaatame või kastame, siis sellest ei juhtu midagi. Kui Jumal ütleb, et külva ja me külvame, aga sellest ei juhtu midagi, siis ei ole meie ülesanne arvata, et me oleme midagi valesti teinud, vaid kõik on Jumala käes. Jumal saadab oma sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Seeme on Jumala sõna ja see ei tule tühjalt tagasi. Kui me külvame seda inimesele, kes seda parasjagu vastu ei võta, siis see ei tähenda, et sellest ei tulegi midagi ja see hiljem kasvama ei hakka. Kui me seda külvame, siis enamus ajast ei ole meie need, kes seda lõikavad. Kui me võtame Jumala ülesande endale ja ütleme, et ta kasvaks, samal ajal varjates seda seemet päikese eest, siis ei saagi midagi juhtuda. Põld on lõikuseks valge, aga külvama peab ikka edasi.
Ajastus armastuses
Jumala ajastus on ka usalduse küsimus. Kui Jumal ei taha, siis me ei saa.
Meil on vaja, et süda hüppaks peast kõrgemale.
Tähtis on ajastus armastuses. Inimene, kellele sa midagi rääkida tahad, ei pruugi olla selleks valmis.
Oluline on see, kas see sõnum, mida me inimesele loeme, on elav või mitte. Erinevad kirjakohad võivad erineval ajal saada elavaks. Tihti oleme mõne asja pähe tuupinud, aga see ei pruugi olla elav. Kui sa ütled lihtsalt „Jumal armastab sind“ või „halleluuja“, siis see ei tee midagi. See on nagu röstitud kohvioa mulda panemine.
Ka palvetamine on elav sõna.
Meie peaksime igatsema ja tahtma teha seda, mida Jumal meil teha palub. Kurjad vaimud lihtsalt peavad seda tegema.
Jeesuse jüngrid tegid üks ühele seda, mida Jeesus palus neil teha. Meie peaksime ka.
Jumal tahab aeg ajalt meid proovile panna, kas me julgeme alanduda Tema ees. Mõnikord on see põlvili minemine, mõnikord käe tõstmine. Ta tahab näha, kas sa julged, aga kui sa seda teed, siis ta võib sind selle läbi väga palju õnnistada.
Tihtipeale me ootame, et Jumal räägiks meile mingisuguse vormi järgi, mis meie oleme Talle ette pannud. „Jumal, räägi meile nüüd kõva häälega!“ Aga tegelikult see ei käi nii, sest Jumal on meeletult loov. Igaühe jaoks võib Ta luua täiesti erineva lähenemisviisi, mille läbi Ta just sinule läheneb. Kui me ütleme Talle ette, kuidas Ta meile rääkima peab, siis paneme ta kasti sisse ja siis ei pruugi midagi juhtuda.
2.4.09
2. aprill
Kui me palvetame ja oleme Jumalaga ühenduses, siis Jumal annab meile rohkem võimalusi Temast rääkida.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
Kui me oma koorma ära anname, siis meie süda läheb põlema! Kui Jumal midagi südamele paneb või midagi teeb, siis see jääb hästi meelde.
Sa võid otsida kogu maailmast tõde, aga kui sa ei otsi seda Kristusega, siis seda ei leiagi üles.
Piibel, rist, Jumal, Jeesus, Jumala Sõna – hoia sellest kinni, sest see on sinu elu!
Mairo unenägu ja Antikristuse võim
Oli üks saar ning selle udus elas üks linn rahulikult oma igapeävast elu. Ka Mairo ise tundis rahu ja kindlustunnet. Inimesed toimetasid ringi ning ka Sarvik oli üks nende hulgast. Tal oli inimese nägu ja ta ei erinenud millesti teistest inimestest. Ometi oli temas näha äärmist vaoshoitust, ühtegi emotsiooni ei näidanud ta välja, vaid kontrollis ennast. Jeesust nimetas ta aumeheks. Linna keskel elas puuris keegi noor metslane, kelle nägu polnud näha. Igalt poolt loobiti tema suunas veriseid lihakäntsakaid, tapetud loomi ja muud võigast kraami, millest ta toitus. Metslane kasvas ja muutus üha tugevamaks, kuid see ei rikkunud inimeste rahu ega lõpetanud keegi tema toitmist, kuigi ka Sarvik ise mõistis, et kui metslane ükskord nii tugev on, et puurist välja murrab, siis ei ole ka temal endal metslase üle mingit kontrolli. Iga kord kui keegi Jumala nime sajatas sattusid metslane ja Sarvik raevu ning ärhvardasid neid, kes seda julgesid teha.
Kui me olime palvetanud, siis sai unenägu järgmise tähenduse. Saar ja linn oma udus ja rahus on ajajärk, milles me praegusel hetkel elame. Praegune aeg on täis võltsitud rahu ja kindlustunnet. Metslane puuris on Antikristus. Kõik, mis Piiblis kirjas, on reaalne ja Jumal on meid hoiatanud.
Oht on reaalne: oma tarkuse ja filosoofiatega toidame antikristust ja kui tema pääseb valla, siis ka Sarvik ise ei saa teda kinni hoida, isegi kui ta tahab. Jumala nimes ja Jumala nimel julgeme ja suudame olla need, kes ütlevad välja. Kui me seda ei tee, siis me toidame Antikristust. Kui me kuuleme Jumalalt käsku, aga ei täida seda, see ongi Antikristuse ja tema väe toitmine. Kui me loome endale seda pilti, kes me ide oleme ja meis on kõrkust ja edevust ja me sellega koos teenime Jumalat, siis ka selle läbi me toidame Antikristust ja seda, mida tema tahab saavutada. Kui me jääme selle sisse, siis see toob kogudusse pettuse, mis ometi on varjatud kõigi eest. Valepühaduse täielik vägi tuleb välja alles Antikristuses ja selle pärast ta pimestab kõiki. On ainult aja küsimus, millal pettus nii maailmas kui ka koguduses sedavõrd tugevaks saab, et Antikristus segamatult võib ilmuda.
Kui keegi sajatab Kristuse nime, äratab see kristlased ellu, aga Sarvik ei taha seda. Ta tahab, et ka kogudus hoiaks ühtlast vaikset kurssi põrgu poole.
Jumala andide vastu võtmisest
Sa oled iseenda mõõdupuu. Sa võid paluda Jumalalt ande, aga kui sa muretsed kõigi asjade pärast liialt, siis sa kunagi ei saa neid, sest sa ei ole valmis. Jumal tahab meile kõigile anda neid kõiki ande. Jeesus ütleb: „Miks sa lihtsalt ei tule mu ette? Kui sa tuled, siis miks ma ei peaks sulle kõike seda andma, mida sa palud?“
Keegi ei ole väärt midagi, aga Jumala armastus on see, mis annab. Kui me sisendame endale ainult, et me ei ole väärt, siis Jumal ei anna meile andi, sest Ta näeb, et me ei ole valmis.
Kuid meie eest on makstud. Mida rohkem sa muretsed selle pärast, kas sa oled väärt, seda rohkem hakkad tegutsema selle nimel, et olla väärt ja seda rohkem võtad sa endale koormat.
Ent Jumal on meie koormad juba ära kandnud.
Taavet: „Ma tahan iseenese silmis oma positsioonis (kuningana) olla põlastusväärne. Ainult mina ja Jumal!“
Taavet: Laul 62:8 „Jumala käes on mu pääste ja au.“ Ma ei hakka seda au ise hoidma. Kui mind austab Jumal, siis on mul au. Kui Jumal mind ei austa, siis ei ole mul mingit au. Meil on valik, kas me saame osa täielikult sellest armust ja Jumala tahte järgi kõikidest vaimuandidest, või siis ei saa ühestki.
Ps 37:4 – „Olgu sul rõõm Issandast, siis ta annab sulle, mida su süda kutsub“. Mitte olgu sul koorem Issandast, vaid rõõm ja vabadus! Sul ei saa olla väga palju rõõmu, kui sul on suur koorem ja pingutus. Rõõm on vabadusest!
Jeesus teadis, et kõik on saadaval, aga ta palus ikkagi, „Sinu tahe minu elule!“
Jumal teab palju paremini, mida sa tahad ja mida sul vaja on. Jõuab kätte moment, kus sul on kõike seda vaja, mida Tal on sulle pakkuda.
26.3.09
26. märts
Jh 4
See peatükk iseloomustab hästi püsiühendust ja selle jagamist.
Meis peavad olema elava vee allikad. Kui sulgeme oma allikas vee voolu, siis vesi seisab ja läheb lõpuks pahaks. Kui me ei lase Jumalal oma ellu tulla, siis saab allikas tühjaks.
Mõtted pärast isiklikku palveosa.
Kas meie keskel valitseb armastus? (1Kr 13:4-8a)
Miks taotleme vaimuande ja Jumala tegusid rohkem kui armastust? Kas pole nii, et kui vaatame enam vaimuliku "tulevärgi" peale, kuid unustame kogu südamest taotleda armastust, siis osutuvad tühiseks ka meie vägevad teod (kui nad meil ka oleksid). Ilma armastuseta pole meil võimalik tunda Jumalat, kes on armastus. Ning siis tuleb ka Jeesusel öelda meile: "Ma ei tunne teid!"
1Kr 13:1-3,8b-10
Kuigi oleme kristlased ja seetõttu kuulume Jumalale, siis kuidas näeb tema armastus meie vahel välja meie kõige praktilisemas praktikas - olukordades, kus meil on üksteist raske armastada.
Piiblipäevade korraldamise juures tuleb meil pigem olla teineteise suhtes olema südamlik ja mitte niivõrd asjalik. Me ei saavuta Jumala eesmärke asjalikkusega, vaid hoolivuse ja südamlikkusega. Need viivad meid Jumala armastuseni, mis on agape - armastus kui otsus ja ohverdus.
1Kr 4:7
Kui me armastame, siis on see ainult selle pärast, et me oleme selle Jumalalt saanud. Me ei saa seda ise seda toota või uhkeldada, et meil seda iseenesest on.
PALVESOOVID
26.aprill
Lauri ettekanne ja jutlus
See peatükk iseloomustab hästi püsiühendust ja selle jagamist.
Meis peavad olema elava vee allikad. Kui sulgeme oma allikas vee voolu, siis vesi seisab ja läheb lõpuks pahaks. Kui me ei lase Jumalal oma ellu tulla, siis saab allikas tühjaks.
Mõtted pärast isiklikku palveosa.
Kas meie keskel valitseb armastus? (1Kr 13:4-8a)
Miks taotleme vaimuande ja Jumala tegusid rohkem kui armastust? Kas pole nii, et kui vaatame enam vaimuliku "tulevärgi" peale, kuid unustame kogu südamest taotleda armastust, siis osutuvad tühiseks ka meie vägevad teod (kui nad meil ka oleksid). Ilma armastuseta pole meil võimalik tunda Jumalat, kes on armastus. Ning siis tuleb ka Jeesusel öelda meile: "Ma ei tunne teid!"
1Kr 13:1-3,8b-10
Kuigi oleme kristlased ja seetõttu kuulume Jumalale, siis kuidas näeb tema armastus meie vahel välja meie kõige praktilisemas praktikas - olukordades, kus meil on üksteist raske armastada.
Piiblipäevade korraldamise juures tuleb meil pigem olla teineteise suhtes olema südamlik ja mitte niivõrd asjalik. Me ei saavuta Jumala eesmärke asjalikkusega, vaid hoolivuse ja südamlikkusega. Need viivad meid Jumala armastuseni, mis on agape - armastus kui otsus ja ohverdus.
1Kr 4:7
Kui me armastame, siis on see ainult selle pärast, et me oleme selle Jumalalt saanud. Me ei saa seda ise seda toota või uhkeldada, et meil seda iseenesest on.
PALVESOOVID
26.aprill
Lauri ettekanne ja jutlus
17.3.09
17. märts
Ülistamise kohustusest
Filipi 2:9-11 (Hümn Kristusele)
Ps 2
Kõik peavad ülistama Kristust. Need, kes on ülal taevas, need kes on siin maa pea ja ka need, kes on maa all. Jumalat peavad ülistama nii inglid kui päästetud hinged Jumala juures, nii usklikud ja uskmatud kui ka maa peal asuvad kurjad vaimud. Samamoodi peavad seda tegema kurjad vaimud põrgus, aga ka päästmata hinged sealsamas. Igal juhul peab iga keel tunnistama Jumalat kui kõige kõrgemat ja Kristust kui tema võitud universumi valitsejat. Jumala armust on meil võimalus valida, kas teha seda tema läheduses ja osaduses või sellest väljaspool.
Mida tähendab siis Kristuse tunnistamine selles kirjakohas? Tunnistamine (kr.k) – nõustumine, kinnitamine. Kui me Jumalast tunnistame, siis nõustume ja kinnitame oma sõnade ja tegudega seda, kes ta tegelikult on.
Kuidas ülistada? Me ei pea laulma, võime ka näiteks tantsida või teha ükskõik mida, mis Jumalat austab ja temast tunnistab. See, kuidas me räägime Jumalast, need sõnad, mida me kasutame palvetades, on ülistus. Kui me neid sõnu palvetame, peaksime ennast häälestama ülistuse lainele. Isegi, kui me palume midagi, peaksime seda tegema ülistades. Kui hakata Jumalat kirjeldama nii, et see on tõega vastavuses, siis sellest tulebki välja ülistus.
Sk 7:11
Ilm 3:15-16
Me peame kiiresti reageerima, see on see, mida Jumal meid ootab. Peame reageerima kiiresti ka palvetades, ka vaimus, sest need asjad, mis selles maailmas juhtuvad, juhtuvad liiga kiiresti. Ja kui me ei reageeri ja teeme oma kõrvad kurdiks kuulma ja tahame oodata selget märki, et katus praguneks, siis seda ei tule. Peame olema väga kuumad, et Jumal selliselt meie elus tegutseks. Kui Jumal käsib sul kellegi tunnistada või kellegiga rääkida, siis tuleb seda viivitamatult teda. Kui su maja põleb ja sa helistad tuletõrjesse ja dispetšer ütleb sulle maheda häälega „jaa, ma mõtlen selle peale, varsti peaks vist jah saatma selle auto“, siis on juba hilja – see maja on põlenud.
Olgem altid ülistama ja paluma, saame sellega olla õnnistuseks ja teenida teisi inimesi. Meie peaksime end ette valmistama PP koosolekuteks, et me ei läheks ainult saama vaid Jumalale au andma. Meil on olemas igatsus Jumala järele ja tema ilmutuse ja sõna järele, et need asjad toimiksid, aga see praegu ei tule meile enam niisama vaid selleks on vaja püsivust.
Meeleparanduseta ja pühitsuseta ei saa me seda üleüldse kätte ja seetõttu on kohane seda meelde tuletada. Et Jumal saaks tulla ja teha vägevaid asju, mida ta tahab teha, siis Jesaja ja Ristija Johannes annavad selleks hea juhise.
Js 40:3... Lk 3:4...
... siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet
Seepärast ongi vaja väikeste asjadeni välja Jumala otsimist ja tema austamist kõigis detailides ning oma südame puhtuse hoidmist, sest südamest lähtub elu.
Talitsege oma keelt ja siis te kontrollite ka kogu oma keha (Jk 3).
Me ei tohiks lõõpida ega teisi mõnitada (Ef 5:4)
Piibel mitte ei sisalda tõde, vaid Piibel on tõde. Meil tarvitsebki otsida esmalt Jumala riiki (mitte ainult sõnadega, vaid päriselt!). Me ei saa jagada midagi, mida meil ei ole. Ülistamine ja palvetamine võivad olla napisõnalised.
Tänud Liisule, kes kõik üles kirjutas :)
11.3.09
9. märts PP bändi osadus
5Ms 8:11-18
Me sarnaneme Iisraeliga praegu rohkem, kui kunagi varem.
Meil on väga hea elu, väga mugav elu. Meie mugavus, turvatunne ja turvaline elu on need asjad, mis tegelikult panevad meid eemalduma Jumalast. Kaob ära see palvetamise ja ülistamise vajadus, kui sul on kõik asjad olemas.
Tuletage meelde oma Jumalat, kes on kõik selle teise võimaldanud!
Kui meil hakkavad ülistuslood toimima ja koosmäng sujub, tekib turvatunne..siis me ei tohi lasta sellel rikkuda meie visiooni ja ausust enda- ja Jumala vastu. Me ei tohi muutuda mugavaks - ennast tuleb iga päev läbi katsuda, et me saaksime olla Jumala ees ausa südamega ja puhtad.
Ülistus peab olema aus ja tulema seest. Jumal näeb selle läbi, kui sa lähed vale südamega tema ette.
Iga päev tuleb muutuda!
1Jh 1:5-9
Küsimus: Mis on täna muutunud sinu elus?
Muutumine on vajalik, et meis säiliksid vaimuannid (Gl 5:22-23)
Nagu ka Iisrael, nii ka meie suudame käia ühe Jumala imeteo või õnnistuse lummuses kõige rohkem ühe nädala. Siis hakkame jälle jahtuma, mõni nurisema, mõni langema. Sellepärast, et meie ühendus Jumalaga oleks alati maksimaalselt kuum peame me ennast muutma iga päev, paluma uusi õnnistusi, ise töötama selle nimel, otsima Teda, et meil oleks midagi, mida jagada ka teistele.
Võimatu on juhtida inimesi ülistusele, kui sa oled leige või üldse jahtunud. Meil peab olema midagi jagada neile, kes vajavad ülistusele julgustamist, meil on vaja näidata eeskuju oma vaimuliku rõõmuga neile, kes ei tea, kuidas olla või käituda. Kõige tähtsam, me peame olema alandlikud, et kogu au saaks Jumal!
Ennast tuleb läbi katsuda. Nagu enne armulauda - vaata, kas sa oled siiras ja aus, sest Jumal näeb selle läbi. Ära tee ülistus tühiseks.
Valedes elamine ei muuda meid! Me peame muutma end ja muutuma IGA PÄEV!
Hilisemad lisamõtted:
Ülistus ei tulene ainult muusikast. Ülistusse juhtimine ei tule ainult muusikast. Meil on peame üistama Jumalat IGA asja eest, koguaeg, iga hetk. Tunnistus saab olla ülistusse juhtimine, jutlus saab olla ülistusse juhtimine, palve saab olla ülistusse juhtimine, vestlus saab olla ülistusse juhtimine.
Ülistada saame me kõige eest - perest kuni pluusinööbini, kui me siira südamega toome au Jumalale.
Rm 1:20-22
Ülistada Jumalat KÕIGES!
Aamen
26.2.09
19. veebruar
Jumal teab, mis on meie südames ja Talle meeldib oma lapsi rõõmustada – Ta ei ole kitsi. Jumal on Jumal ka praktilistes asjades, ta jätab meile ka kiiretel aegadel alati võimaluse kuuluda talle oma armastuse ja südamega, mitte asjadele ja rahale.
Peab usaldama Jumalat nendes asjades, mis me oleme Tema kätte juba andnud.
Meie tegevuse ja edu mõõdupuuks ei ole meie võimekus, kui me tegutseme koos Jumalaga, vaid Jumala võimekus – see, mida Jumal suudab korda saata... Mis on nagu... kõik! Mõnikord võib Jumala arm saada avalikuks meie raskustes.
Ps 57
Kui oled Jumalat alandlikult otsinud ja palve ja paastuga teeninud, siis on järsku tunne, et tahaks ülistada! Rõõmustada! Öelda, et Jumal, sa oled nii Super! Kui me alandame ennast, siis pidagem meeles: Jumal vaatab selle peale ja vastab meile!
Fil 4:4-7
Lootke Jumala peale, küll ta toimetab kõik hästi.
Julge särada, aga targalt, et mitte läbi põleda!
Peab usaldama Jumalat nendes asjades, mis me oleme Tema kätte juba andnud.
Meie tegevuse ja edu mõõdupuuks ei ole meie võimekus, kui me tegutseme koos Jumalaga, vaid Jumala võimekus – see, mida Jumal suudab korda saata... Mis on nagu... kõik! Mõnikord võib Jumala arm saada avalikuks meie raskustes.
Ps 57
Kui oled Jumalat alandlikult otsinud ja palve ja paastuga teeninud, siis on järsku tunne, et tahaks ülistada! Rõõmustada! Öelda, et Jumal, sa oled nii Super! Kui me alandame ennast, siis pidagem meeles: Jumal vaatab selle peale ja vastab meile!
Fil 4:4-7
Lootke Jumala peale, küll ta toimetab kõik hästi.
Julge särada, aga targalt, et mitte läbi põleda!
12.2.09
12. veebruar
Isa, hoia meid ülemõtlemise eest. Et me ei teeks sõnu seal kus pole vaja. Et kõik PP-ga seonduvad inimsuhted austaksid sinu nime.
Hoia meid kahepalgelisuse eest. Et me maailmas oleksime samamoodi kui sinu ees. Isa, et meie valgus poleks kuskil sügaval peidus. Õpeta meid elama nii nagu sina, Jeesus, elasid.
Distsipliin! Püsivus! Mulle ei piisa sellest, et Jumal paneb mind siin täis ja ma jooksen ennast kohe uuesti tühjaks. See on see, mida me PP-l kuulutada tahame; mida Jumal tahab, et me mõistaksime ja tunnetaksime läbi, enne kui me PP-le läheme. Püsivus asjades, mis meid täidavad iga päev. Peame looma enda jaoks distsipliini, et jaksaks igapäevaelu kõrvalt PPga tegeleda. Jumal on korra Jumal. Selleks, et me hakkaksime lihtsalt mõtlema, et tahaks nüüd Piibli kätte võtta, peame looma distsipliini, kus me regulaarselt võtamegi Jumala jaoks aega. Õhtul on hilja mõelda selle peale, kuidas me tahame, et inimesed meid päeva jooksul näeksid.
Distsipliin on väga hea asi. Jk 4:13-15. Kui meist keegi ei näegi seda PP-d, mida me siis Jumalale räägime? Kas sa veetsid Jumalaga aega, kas kuulutasid vennale? Distsipliin on tähtis, eriti siis, kui me mõtleme, et päevad on kurjad. Kui me teeme Jumala riigi asju ja distsipliin on kadunud, siis on kuskilt otsast käärid.
Kuigi me võime teha Jumala riigi asju, võime hakata kiitlema oma kõrkuses.
Me ei peaks panema Jeesust nendesse asjadesse, mida meie teeme, vaid me võiks minna temale järele. Teha tema asju. Palvetades võime oma südame hoiakut jälgides näha, kummat pidi asjad meie elus on. Palvetes peaks olema nii see pool, kus me kutsume Jumala enda eludesse, aga ka see, kus me küsime, mida Jumal üldse tahab ja mis on Tema plaan.
Miks me üldse tahame, et Jumal teeks kõiki neid asju, mida Ta teeb? Miks me tahame Teda siia? Pikemas plaanis ei ole eesmärk see, et Jumal tuleks ja korraldaks PP-d. Me ei pruugi ise PP-d nähagi. Me vajame seda, et Jumal elaks meis täna ja homme ja kuna me juhuslikult ka PP-d korraldame, siis võiks Ta ka seal aidata. Me ei vaja Jumala lähedust selle pärast, et me vastutame PP kordamineku eest, vaid me lihtsalt vajame Jumala lähedust. Selle pärast, et me liigume homme ja täna maailma keskel. Kellel ei ole Jumala poega, sellel ei ole elu. Kelle sees on Jumala poeg, see saadab ka palju korda.
Jumalal on meie üle hea meel. Kui ta näeb nii väheste religioossete inimeste seas neid, kes tõesti otsivad Jumalat, siis see teeb talle tõenäoliselt rõõmu.
Kuigi eesti on üks paganlikemaid maid, ei pea me sellele sellist silti külge kleepima. Me tunnistame seda, et inimesed ei taha kuulda. Aga Jeesus ei kuulutanud nii. Jumal on oma poja välja pannud selleks, et kõik võiksid pääseda. Asi pole selles, kas me suudame selle jutu kellelegi maha müüa, vaid selles, kas see reaalsus jõuab inimesteni või mitte. Pole meie asi öelda, et inimesed ei taha kuulda, kui meil on kästud kuulutada! See on elu ja surma küsimus.
Jh 5:24
Mis peaks olema meis sellist, et inimesed tahaksid sellest teada saada? Meie ligimesed võiksid tulla ja öelda, et nad tahavad seda "midagi", mis meil on.
See, mis inimesi Jeesuse juurde tõmbas, oli see, kes ta oli. Kui meie seest paistab välja see, kes Jeesus on, siis rohkem pole vaja. Aga kuidas me sinna jõuda võime? Otsime armastuse viise Päriselt, Reaalselt.
Armastus on Võti... aga mismoodi? Piibel räägib sellest nii palju, aga me peaks lahti mõtlema selle, mida see tegelikult tähendab.
Armastus vaimuviljades (Agape) - armastus kui otsus.
Kuidas me saame reaalselt kasutada seda, et armastus on võti? Päriselt armastades inimest!
Nonii - teooria praktikasse kiiresti. Armastus, mis muudab ja saadab korda, tuleb Jumala käest. Pühitsus! Paneme endast kõrvale kõik, mis ei meeldi Jeesusele, mis ei käi asjaga kokku. Siis paistab meie seest välja Jeesus. Kui meie teod ei ole pühad, siis võime inimestele ka head, teha, aga ometi jääb see vili Jumala riigis väheseks. Kui meil ei ole pühadust, siis me ei saa Jumalat teenida. Olgem täiuslikud, nagu Jumal on täiuslik. Kuidas me saame teada, mida Jumal tahab teisele inimesele öelda, kui me ei ole puhtad südamelt ja pühad?
Me ei saa ootama jääda päeva, mil me tunneme, et me oleme nüüd jube pühad. Olles inimeste keskel, me peame mõtlema selle peale, et me olemegi Jumala läkitatud. Palvetame inimeste eest, keda näeme enda ümber. Jumal hullult armastab inimesi, meie ei oska nii. Me ei tule selle pealegi, kuidas Jumal inimesi armastab.
Kui Jumala vaim on kellegi peal, siis see tõmbab inimesi ligi. Jumal tahab inimesi enda juurde tõmmata. Kui me anname Jumalale võimaluse ja panustame kõik tema peale, siis viljad ei jää tulemata. Kes on autumaks tarbeks, aga puhastab end, seda hakkab Jumal tarvitama järjest suuremateks asjadeks.
Kui sa oled täidetud Püha Vaimuga ja see on tulnud sellest otsusest, siis pühendumus on see, mille abil sa saad seda säilitada ja välja näidata. Jumal on lepingu Jumal. Ta annab sulle, aga siis ta katsub sind läbi, kas sa ikka oled see, kes sa näitad end olema. Pühendumus on see, mis aitab meil vastu pidada, kui ta meid läbi katsub. Jumal ei anna meile rohkem head ega halba, kui me suudame alandlikult vastu võtta. Jumal tahab meile anda ja palju korda saata ja kui ta näeb, et inimene alandab ennast Tema ette, siis ta saab seda inimest kasutada. Aga ta ei pane kogu maailma päästmist ühe inimese peale. Kui Jumal meid kasutab, on nii lihtne kaotada ära see alandlikkus ja alandus. Kogu au Temale!
Kui me osaleme Jumala teenimises ja juhtub, et meie mõtted ja süda ei lähe kokku, siis kumb võidab? Kas suudame jääda alandlikuks!
Ülistus võiks sellisel üritusel olla midagi sellist, mis on reaalne ja kus Jumal on reaalselt kohal. Keegi meist, kes on inimeste ees ei tohiks kuidagi saada üles tõstetud. Et me ise ei tõstaks ennast kuidagi üles. Inimesed, kes tulevad üritusele võiksid näha, et tiimist õhkab ainult alandlikkust. Ainult seda, et me oleme seal Jumala armust. Et keegi meist ei ole selle võrra kõvem kunn, et me oleme tiimis. Pidevalt hoiak, et me kontrollime seda, kuidas me mõtleme, mida ütleme, kuidas käitume. Hoiame ennast all!
Vaimulik rusikareegel: kogu sinu teenimisest võtab Jumal ära selle võrra, kui palju sa võtad au endale. Selle, mis sa annad Jumalale, see toimib. Kui sa võtad au endale, siis selle võrra võtab Jumal võidmise ära. Jumal on reaalsusega kooskõlas. Ta ei anna kellelegi oma au. See on tema oma!
Jumal teeb iga päev midagi. Meil võiks pidevalt olla mingi julgustav äge asi, mida me saame teistele jagada. Pidevalt üks (või mitu) tunnistus(t).
Jumal tahab öelda: Ärge muretsege! Ärge vaevake ennast asjadega, mille te olete minu kätte usaldanud!
Ärge unustage ühtegi Jumala heategu!
Kõik see, mida Jumal meile täna rääkis, hakkab vilja kandma homme!
Kuulake, mida tüübid keeltes palvetavad! Me kunagi ei tea, kuidas Vaim tahab meid juhtida ja meie vastu kõnelda. Kellel on keelte and, palvetage julgelt keeltes! Kellel ei ole keelte andi, kuulaku! Jumal otsib kanaleid, mille kaudu meiega suhelda. Mõistus teinekord blokib kanalid ära.
Js 40:3-5/Lk 3:4-6
Palume Jumalal näidata, mille eest palvetama peab! On vahe, kas sa palvetad Vaimus või neid asju, mis ise mõtled. Palves ei taha ma lobiseda, teha sõnu, tahan, et asi oleks ehtne.
Jumal on hea!
Jah ja aamen!
Hoia meid kahepalgelisuse eest. Et me maailmas oleksime samamoodi kui sinu ees. Isa, et meie valgus poleks kuskil sügaval peidus. Õpeta meid elama nii nagu sina, Jeesus, elasid.
Distsipliin! Püsivus! Mulle ei piisa sellest, et Jumal paneb mind siin täis ja ma jooksen ennast kohe uuesti tühjaks. See on see, mida me PP-l kuulutada tahame; mida Jumal tahab, et me mõistaksime ja tunnetaksime läbi, enne kui me PP-le läheme. Püsivus asjades, mis meid täidavad iga päev. Peame looma enda jaoks distsipliini, et jaksaks igapäevaelu kõrvalt PPga tegeleda. Jumal on korra Jumal. Selleks, et me hakkaksime lihtsalt mõtlema, et tahaks nüüd Piibli kätte võtta, peame looma distsipliini, kus me regulaarselt võtamegi Jumala jaoks aega. Õhtul on hilja mõelda selle peale, kuidas me tahame, et inimesed meid päeva jooksul näeksid.
Distsipliin on väga hea asi. Jk 4:13-15. Kui meist keegi ei näegi seda PP-d, mida me siis Jumalale räägime? Kas sa veetsid Jumalaga aega, kas kuulutasid vennale? Distsipliin on tähtis, eriti siis, kui me mõtleme, et päevad on kurjad. Kui me teeme Jumala riigi asju ja distsipliin on kadunud, siis on kuskilt otsast käärid.
Kuigi me võime teha Jumala riigi asju, võime hakata kiitlema oma kõrkuses.
Me ei peaks panema Jeesust nendesse asjadesse, mida meie teeme, vaid me võiks minna temale järele. Teha tema asju. Palvetades võime oma südame hoiakut jälgides näha, kummat pidi asjad meie elus on. Palvetes peaks olema nii see pool, kus me kutsume Jumala enda eludesse, aga ka see, kus me küsime, mida Jumal üldse tahab ja mis on Tema plaan.
Miks me üldse tahame, et Jumal teeks kõiki neid asju, mida Ta teeb? Miks me tahame Teda siia? Pikemas plaanis ei ole eesmärk see, et Jumal tuleks ja korraldaks PP-d. Me ei pruugi ise PP-d nähagi. Me vajame seda, et Jumal elaks meis täna ja homme ja kuna me juhuslikult ka PP-d korraldame, siis võiks Ta ka seal aidata. Me ei vaja Jumala lähedust selle pärast, et me vastutame PP kordamineku eest, vaid me lihtsalt vajame Jumala lähedust. Selle pärast, et me liigume homme ja täna maailma keskel. Kellel ei ole Jumala poega, sellel ei ole elu. Kelle sees on Jumala poeg, see saadab ka palju korda.
Jumalal on meie üle hea meel. Kui ta näeb nii väheste religioossete inimeste seas neid, kes tõesti otsivad Jumalat, siis see teeb talle tõenäoliselt rõõmu.
Kuigi eesti on üks paganlikemaid maid, ei pea me sellele sellist silti külge kleepima. Me tunnistame seda, et inimesed ei taha kuulda. Aga Jeesus ei kuulutanud nii. Jumal on oma poja välja pannud selleks, et kõik võiksid pääseda. Asi pole selles, kas me suudame selle jutu kellelegi maha müüa, vaid selles, kas see reaalsus jõuab inimesteni või mitte. Pole meie asi öelda, et inimesed ei taha kuulda, kui meil on kästud kuulutada! See on elu ja surma küsimus.
Jh 5:24
Mis peaks olema meis sellist, et inimesed tahaksid sellest teada saada? Meie ligimesed võiksid tulla ja öelda, et nad tahavad seda "midagi", mis meil on.
See, mis inimesi Jeesuse juurde tõmbas, oli see, kes ta oli. Kui meie seest paistab välja see, kes Jeesus on, siis rohkem pole vaja. Aga kuidas me sinna jõuda võime? Otsime armastuse viise Päriselt, Reaalselt.
Armastus on Võti... aga mismoodi? Piibel räägib sellest nii palju, aga me peaks lahti mõtlema selle, mida see tegelikult tähendab.
Armastus vaimuviljades (Agape) - armastus kui otsus.
Kuidas me saame reaalselt kasutada seda, et armastus on võti? Päriselt armastades inimest!
Nonii - teooria praktikasse kiiresti. Armastus, mis muudab ja saadab korda, tuleb Jumala käest. Pühitsus! Paneme endast kõrvale kõik, mis ei meeldi Jeesusele, mis ei käi asjaga kokku. Siis paistab meie seest välja Jeesus. Kui meie teod ei ole pühad, siis võime inimestele ka head, teha, aga ometi jääb see vili Jumala riigis väheseks. Kui meil ei ole pühadust, siis me ei saa Jumalat teenida. Olgem täiuslikud, nagu Jumal on täiuslik. Kuidas me saame teada, mida Jumal tahab teisele inimesele öelda, kui me ei ole puhtad südamelt ja pühad?
Me ei saa ootama jääda päeva, mil me tunneme, et me oleme nüüd jube pühad. Olles inimeste keskel, me peame mõtlema selle peale, et me olemegi Jumala läkitatud. Palvetame inimeste eest, keda näeme enda ümber. Jumal hullult armastab inimesi, meie ei oska nii. Me ei tule selle pealegi, kuidas Jumal inimesi armastab.
Kui Jumala vaim on kellegi peal, siis see tõmbab inimesi ligi. Jumal tahab inimesi enda juurde tõmmata. Kui me anname Jumalale võimaluse ja panustame kõik tema peale, siis viljad ei jää tulemata. Kes on autumaks tarbeks, aga puhastab end, seda hakkab Jumal tarvitama järjest suuremateks asjadeks.
Kui sa oled täidetud Püha Vaimuga ja see on tulnud sellest otsusest, siis pühendumus on see, mille abil sa saad seda säilitada ja välja näidata. Jumal on lepingu Jumal. Ta annab sulle, aga siis ta katsub sind läbi, kas sa ikka oled see, kes sa näitad end olema. Pühendumus on see, mis aitab meil vastu pidada, kui ta meid läbi katsub. Jumal ei anna meile rohkem head ega halba, kui me suudame alandlikult vastu võtta. Jumal tahab meile anda ja palju korda saata ja kui ta näeb, et inimene alandab ennast Tema ette, siis ta saab seda inimest kasutada. Aga ta ei pane kogu maailma päästmist ühe inimese peale. Kui Jumal meid kasutab, on nii lihtne kaotada ära see alandlikkus ja alandus. Kogu au Temale!
Kui me osaleme Jumala teenimises ja juhtub, et meie mõtted ja süda ei lähe kokku, siis kumb võidab? Kas suudame jääda alandlikuks!
Ülistus võiks sellisel üritusel olla midagi sellist, mis on reaalne ja kus Jumal on reaalselt kohal. Keegi meist, kes on inimeste ees ei tohiks kuidagi saada üles tõstetud. Et me ise ei tõstaks ennast kuidagi üles. Inimesed, kes tulevad üritusele võiksid näha, et tiimist õhkab ainult alandlikkust. Ainult seda, et me oleme seal Jumala armust. Et keegi meist ei ole selle võrra kõvem kunn, et me oleme tiimis. Pidevalt hoiak, et me kontrollime seda, kuidas me mõtleme, mida ütleme, kuidas käitume. Hoiame ennast all!
Vaimulik rusikareegel: kogu sinu teenimisest võtab Jumal ära selle võrra, kui palju sa võtad au endale. Selle, mis sa annad Jumalale, see toimib. Kui sa võtad au endale, siis selle võrra võtab Jumal võidmise ära. Jumal on reaalsusega kooskõlas. Ta ei anna kellelegi oma au. See on tema oma!
Jumal teeb iga päev midagi. Meil võiks pidevalt olla mingi julgustav äge asi, mida me saame teistele jagada. Pidevalt üks (või mitu) tunnistus(t).
Jumal tahab öelda: Ärge muretsege! Ärge vaevake ennast asjadega, mille te olete minu kätte usaldanud!
Ärge unustage ühtegi Jumala heategu!
Kõik see, mida Jumal meile täna rääkis, hakkab vilja kandma homme!
Kuulake, mida tüübid keeltes palvetavad! Me kunagi ei tea, kuidas Vaim tahab meid juhtida ja meie vastu kõnelda. Kellel on keelte and, palvetage julgelt keeltes! Kellel ei ole keelte andi, kuulaku! Jumal otsib kanaleid, mille kaudu meiega suhelda. Mõistus teinekord blokib kanalid ära.
Js 40:3-5/Lk 3:4-6
Palume Jumalal näidata, mille eest palvetama peab! On vahe, kas sa palvetad Vaimus või neid asju, mis ise mõtled. Palves ei taha ma lobiseda, teha sõnu, tahan, et asi oleks ehtne.
Jumal on hea!
Jah ja aamen!
29.1.09
29. jaanuar
Need kes täna õhtul meiega koos Jumala palge ees viibisid, teavad, et Jumal väga eriliselt meie lähedal viibis. Minu südames on tänusoov Jumalale, sest olen ammu palunud, et Jumal oma vaimuandide kaudu selle tiimi ülesehitamiseks toimiks. Täna võisime kogeda, et Jumala on meie palvete ja igatseva südame peale vaadanud ning tahab meid ise meeleparanduses ja pühitsuses juhtida ka PP2009 korraldamisel. Järgnev pole rohkem kui põgus pilguheit mõtetele ja sõnadele, mis seekordsel tiimipalvel esile kerkisid. Olgu nad meile õnnistuseks ja meeldetuletuseks
Aja maha võtmine palveks aitab leida julgust, jõudu ja innustust asju teha. Palvet tegutsemise vastu vahetada ei saa, peab mõlemat tegema. Palveaega ei saa kasutada tegutsemiseks. Kui ainult rabeleda, kaob püsiühendus ja siis tuleb jälle aeg maha võtta. Kui kõiges, mis ümber toimub, kaob ära elav Jumal, siis see väsitabki ära. See väsimus ei tähenda, et oled Jumalast väsinud, vaid sellest, mis toimub selle ümber. Suhe Jumalaga peab olema lähedasem ja paigas, et jaksaks kõiki teisi asju teha.
Paastumine ja Psalm 131
Paastumisel tuleb maha panna kõik need asjad, mis mulle praegu rõõmu valmistavad ja teha kindlaks, et Jumal on see, kes mulle rõõmu toob. Piiblis on tihti koos palve ja paast, aga paastu osa tänapäeval on võrreldes palvega väga-väga väike. Paast peaks olema hästi läbikaalutud, mõtlema, miks ma tegelikult seda teen. See ei saa olla see, et „oh, ma nüüd ei söö porgandit 40 päeva“, kuigi mulle ei ole kunagi porgandid meeldinud. Paastu ajal peaks loobuma neist asjadest, mis tegelikult võtavad tähelepanu Jumalalt. Kritiseerimine on kristlaste hulgas suur pahe, meile meeldib kritiseerida. Miks mitte paastudes loobuda kritiseerimisest – õppida armastama teisi inimesi nii nagu nad on. Kristlaste tagarääkimine algab tihti sõnadega: „Ma olen tema pärast nii mures, sest ta on nii...“
Kuritöö ja karistus või hoopis külv ja lõikus?
Jumal ei ole ainult üleloomulike ja ebaloomulike asjade Jumal, vaid ka loomulike asjade Jumal. Jumal ütleb Vanas Testamendis, et kui te ei taha meelt parandada, panen ma teie teod teie pea peale, siis te tunnete, mis see täpselt on. Kohtupäeval mõistetakse kohut ka tegemata asjade eest. Kuivõrd teisiti käituks inimene, kui ei oleks pärispattu? Mis tunne oleks olla esimene inimene maailmas, ilma patuta, täiuslikus kohas, ainult Sina ja Jumal? Kas see, et Jeesusel ei olnud pärispattu, vähendas ka ta kiusatusi? Kui inimene mõistab hea ja kurja tegemise vahet, siis ta ei vali head. Miks? Saatana patt oli see, et ta mõtles, et ta võib ise olla nagu Jumal. Inimese tõmbas ta lohku pannes ta samamoodi mõtlema. Kui jätta Jumala oma elust välja, siis inimene ei ole enam see, kelleks ta loodi.
Palves esile kerkinud kirjakoht Gl 5:22-23
Tuleb hoida, et palveosadus säiliks, et me oleksime ise läheduses Jumalaga. Olgem viljakad (vaimuviljakad). Armastus ja rõõm on teinekord olemas, aga rahu ja pikkmeel ei pruugi olla. Puudu võib olla üks või teine, aga kõik vaimuviljad on olulised! Gl 5:22-23 saab kohe vaadata, mis on puudu, mida on vaja arendada. Igaüks peab tegema endale selgeks, mis asi on alandlikkus, millest räägitakse. Võin ennast nimetada alandlikuks, aga milles see väljendub, peegeldub ja kust läheb piir? Kuidas seda saavutada ja enda jaoks selgeks teha, mis see on? Mis on need sõnad, mis on need teod, kust see välja paistab?
Gl 5:24-26, 6:1-10
PP-ga seoses : me oleme juba võitjad, meie performance ei ole oluline. Kõige olulisem on see, kuidas meie oleme Jumala ees. Jumala ees on olulisem see, mida me laseme tal enda elus, enda läbi teha, kui see, mida me saame talle teha. Jumal annab seda kõike meile niisama, sest ta armastab meid.
Kui keegi puhastab ennast, siis hakkab ka Jumal teda puhastama, et teda saaks kasutada tarvilisteks asjadeks. Kui me läheme Jumala ette sooviga olla puhtad, siis ta hakkab meie elust neid asju ära võtma, mis hoiavad meid temast eemale. Ja kui sa neist asjadest loobud ja teed meeleparanduse neist asjust, siis Jumal näitab sulle järgmisi asju, millest sul aimugi ei olnud. Mida kaugemale me jõuame, seda rohkem uusi asju Jumal meile näitab, sest ta tahab, et me oleksime täielikult puhtad. See, kus maal me praegu oleme, on Jumala arm, aga see on alles algus, Jumal tahab meile uusi asju näidata ja meid kasutada. See ongi pühitsus!
Aja maha võtmine palveks aitab leida julgust, jõudu ja innustust asju teha. Palvet tegutsemise vastu vahetada ei saa, peab mõlemat tegema. Palveaega ei saa kasutada tegutsemiseks. Kui ainult rabeleda, kaob püsiühendus ja siis tuleb jälle aeg maha võtta. Kui kõiges, mis ümber toimub, kaob ära elav Jumal, siis see väsitabki ära. See väsimus ei tähenda, et oled Jumalast väsinud, vaid sellest, mis toimub selle ümber. Suhe Jumalaga peab olema lähedasem ja paigas, et jaksaks kõiki teisi asju teha.
Paastumine ja Psalm 131
Paastumisel tuleb maha panna kõik need asjad, mis mulle praegu rõõmu valmistavad ja teha kindlaks, et Jumal on see, kes mulle rõõmu toob. Piiblis on tihti koos palve ja paast, aga paastu osa tänapäeval on võrreldes palvega väga-väga väike. Paast peaks olema hästi läbikaalutud, mõtlema, miks ma tegelikult seda teen. See ei saa olla see, et „oh, ma nüüd ei söö porgandit 40 päeva“, kuigi mulle ei ole kunagi porgandid meeldinud. Paastu ajal peaks loobuma neist asjadest, mis tegelikult võtavad tähelepanu Jumalalt. Kritiseerimine on kristlaste hulgas suur pahe, meile meeldib kritiseerida. Miks mitte paastudes loobuda kritiseerimisest – õppida armastama teisi inimesi nii nagu nad on. Kristlaste tagarääkimine algab tihti sõnadega: „Ma olen tema pärast nii mures, sest ta on nii...“
Kuritöö ja karistus või hoopis külv ja lõikus?
Jumal ei ole ainult üleloomulike ja ebaloomulike asjade Jumal, vaid ka loomulike asjade Jumal. Jumal ütleb Vanas Testamendis, et kui te ei taha meelt parandada, panen ma teie teod teie pea peale, siis te tunnete, mis see täpselt on. Kohtupäeval mõistetakse kohut ka tegemata asjade eest. Kuivõrd teisiti käituks inimene, kui ei oleks pärispattu? Mis tunne oleks olla esimene inimene maailmas, ilma patuta, täiuslikus kohas, ainult Sina ja Jumal? Kas see, et Jeesusel ei olnud pärispattu, vähendas ka ta kiusatusi? Kui inimene mõistab hea ja kurja tegemise vahet, siis ta ei vali head. Miks? Saatana patt oli see, et ta mõtles, et ta võib ise olla nagu Jumal. Inimese tõmbas ta lohku pannes ta samamoodi mõtlema. Kui jätta Jumala oma elust välja, siis inimene ei ole enam see, kelleks ta loodi.
Palves esile kerkinud kirjakoht Gl 5:22-23
Tuleb hoida, et palveosadus säiliks, et me oleksime ise läheduses Jumalaga. Olgem viljakad (vaimuviljakad). Armastus ja rõõm on teinekord olemas, aga rahu ja pikkmeel ei pruugi olla. Puudu võib olla üks või teine, aga kõik vaimuviljad on olulised! Gl 5:22-23 saab kohe vaadata, mis on puudu, mida on vaja arendada. Igaüks peab tegema endale selgeks, mis asi on alandlikkus, millest räägitakse. Võin ennast nimetada alandlikuks, aga milles see väljendub, peegeldub ja kust läheb piir? Kuidas seda saavutada ja enda jaoks selgeks teha, mis see on? Mis on need sõnad, mis on need teod, kust see välja paistab?
Gl 5:24-26, 6:1-10
PP-ga seoses : me oleme juba võitjad, meie performance ei ole oluline. Kõige olulisem on see, kuidas meie oleme Jumala ees. Jumala ees on olulisem see, mida me laseme tal enda elus, enda läbi teha, kui see, mida me saame talle teha. Jumal annab seda kõike meile niisama, sest ta armastab meid.
Kui keegi puhastab ennast, siis hakkab ka Jumal teda puhastama, et teda saaks kasutada tarvilisteks asjadeks. Kui me läheme Jumala ette sooviga olla puhtad, siis ta hakkab meie elust neid asju ära võtma, mis hoiavad meid temast eemale. Ja kui sa neist asjadest loobud ja teed meeleparanduse neist asjust, siis Jumal näitab sulle järgmisi asju, millest sul aimugi ei olnud. Mida kaugemale me jõuame, seda rohkem uusi asju Jumal meile näitab, sest ta tahab, et me oleksime täielikult puhtad. See, kus maal me praegu oleme, on Jumala arm, aga see on alles algus, Jumal tahab meile uusi asju näidata ja meid kasutada. See ongi pühitsus!
26.1.09
20. jaanuar
Emmause tee ja Jeruusalemma tee
Lk 24
Kaks jüngrit on pärast Jeesuse surma minemas Jeruusalemmast Emmause poole, kui Jeesus neile ilmub ning toob neile uue innu ja selguse Jumala asjades. See ind paneb jüngrid kiiremas korras Jeruusalemma tagasi pöörduma, et Jeesusest ja tema ilmutusest vendadega jagada. On Emmause tee ja Jeruusalemma tee. Meie peaksime käima Jeruusalemma teed, kus meil on ilmutus ja Jeesuse lähedus. Jeesus ilmus ju kõigile jüngritele samal päeval Jeruusalemmas uuesti, kui need kaks jüngrit, kelle ta oli tagasi saatnud, parasjagu juhtunust teistele tunnistasid.
Jumala vaimu ootamisest ja palvetamisest
Lk 24:49 Ap 1:4,12-14
Kui Jeesus võeti üles, siis jättis ta jüngritele korralduse mitte Jeruusalemmast lahkuda, kuni saabub Isa tõotus ja neid rüütatakse väega kõrgelt. Ka meie ei tohiks tegelikult ilma Jumalata uisapäisa tegudele asuma, vaid tegema seda Jumala ajastuses ja mis veel tähtsam, tema väes. Kuidas jüngrid selle saavutasid? "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas..." Seepärast on nii oluline, et ka PP2009 saaks sündima vaimulikult küpsel momendil ning Jumala Vaimu ja väe osutamisel. Kuidas me selle saavutame? "Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!" (Kl 4:2)
Maisest ja taevasest tarkusest
Jk 3:13-18
Jaakobus annab väga olulisi juhiselt kristlikuks ürituste korraldamiseks, omavahel läbikäimiseks ja suhtlemiseks.
Tihti on meil igasuguseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad ja mida peaks tegema, või vähemalt tundub see meile nii. Isegi kui need teadmised on õiged ja tõelised, siis niipea, kui hakkame oma nägemust taga ajama ja teistele peale suruma, on asi tarkusest kaugel. Jaakobus kirjutab: "Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu,
teeskluseta." See tarkus, mis tõeliselt teab, kuidas asju ajada, ei ole isekas ninakas ega pealetükkiv. Selline on hoopis inimlik tarkus. Inimlik tarkus tahab silma paista, ta tahab, et temal oleks õigus, ta on kade, kui kellegi teise nõu enam kuulda võetakse. Isegi siis kui teistel on õigus.
Jaakobus kirjutab: "Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid."
Jk 4:1-12
Sellest tõusevadki tülid ja lahkmeel koguduse keskel. Kembeldakse lõputult, aga vilju ja tulemust pole. Tulemust pole, sest palvet ei ole. Palveil pole vastuseid, sest need on Jumalale esitatud isekuses, et oma nägemust toita ja hinge rõõmustada. Nii on meie plaan ja meie kätte usaldatud teenimistöö juba Jumalastki tähtsamad. Selle kohta ütleb Jaakobus karmilt: see on abielurikkumine! Kui Jeesus on seadnud meid esikohale ja andnud kõik meie eest, selleks et võita endale meid ja meie südant, siis ei kõlba see, kui me flirdime oma südames inimliku rahulolu, tunnustuse, üleoleku ja muu sellisega.
Jaakobus võtab asja kokku: "Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või
arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik. Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?"
Vabandan, et nii kaua aega läks ning viivituse tõttu mõned mõtted ka ununesid. Loodan, et postitus on siiski teile õnnistuseks
Lk 24
Kaks jüngrit on pärast Jeesuse surma minemas Jeruusalemmast Emmause poole, kui Jeesus neile ilmub ning toob neile uue innu ja selguse Jumala asjades. See ind paneb jüngrid kiiremas korras Jeruusalemma tagasi pöörduma, et Jeesusest ja tema ilmutusest vendadega jagada. On Emmause tee ja Jeruusalemma tee. Meie peaksime käima Jeruusalemma teed, kus meil on ilmutus ja Jeesuse lähedus. Jeesus ilmus ju kõigile jüngritele samal päeval Jeruusalemmas uuesti, kui need kaks jüngrit, kelle ta oli tagasi saatnud, parasjagu juhtunust teistele tunnistasid.
Jumala vaimu ootamisest ja palvetamisest
Lk 24:49 Ap 1:4,12-14
Kui Jeesus võeti üles, siis jättis ta jüngritele korralduse mitte Jeruusalemmast lahkuda, kuni saabub Isa tõotus ja neid rüütatakse väega kõrgelt. Ka meie ei tohiks tegelikult ilma Jumalata uisapäisa tegudele asuma, vaid tegema seda Jumala ajastuses ja mis veel tähtsam, tema väes. Kuidas jüngrid selle saavutasid? "Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas..." Seepärast on nii oluline, et ka PP2009 saaks sündima vaimulikult küpsel momendil ning Jumala Vaimu ja väe osutamisel. Kuidas me selle saavutame? "Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!" (Kl 4:2)
Maisest ja taevasest tarkusest
Jk 3:13-18
Jaakobus annab väga olulisi juhiselt kristlikuks ürituste korraldamiseks, omavahel läbikäimiseks ja suhtlemiseks.
Tihti on meil igasuguseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad ja mida peaks tegema, või vähemalt tundub see meile nii. Isegi kui need teadmised on õiged ja tõelised, siis niipea, kui hakkame oma nägemust taga ajama ja teistele peale suruma, on asi tarkusest kaugel. Jaakobus kirjutab: "Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu,
teeskluseta." See tarkus, mis tõeliselt teab, kuidas asju ajada, ei ole isekas ninakas ega pealetükkiv. Selline on hoopis inimlik tarkus. Inimlik tarkus tahab silma paista, ta tahab, et temal oleks õigus, ta on kade, kui kellegi teise nõu enam kuulda võetakse. Isegi siis kui teistel on õigus.
Jaakobus kirjutab: "Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid."
Jk 4:1-12
Sellest tõusevadki tülid ja lahkmeel koguduse keskel. Kembeldakse lõputult, aga vilju ja tulemust pole. Tulemust pole, sest palvet ei ole. Palveil pole vastuseid, sest need on Jumalale esitatud isekuses, et oma nägemust toita ja hinge rõõmustada. Nii on meie plaan ja meie kätte usaldatud teenimistöö juba Jumalastki tähtsamad. Selle kohta ütleb Jaakobus karmilt: see on abielurikkumine! Kui Jeesus on seadnud meid esikohale ja andnud kõik meie eest, selleks et võita endale meid ja meie südant, siis ei kõlba see, kui me flirdime oma südames inimliku rahulolu, tunnustuse, üleoleku ja muu sellisega.
Jaakobus võtab asja kokku: "Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või
arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik. Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?"
Vabandan, et nii kaua aega läks ning viivituse tõttu mõned mõtted ka ununesid. Loodan, et postitus on siiski teile õnnistuseks
18.12.08
18. detsember
Laul 27:8 Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: "Otsige mu palet!" Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Kui me alustasime palvetamist, siis oli kõigepealt pikk vaikus. Olin kõigile öelnud, et tahan nendega koos otsida Jumala palet, Teda ja ainult Teda ennast, nii et ka palved, mis me välja ütleme, oleksid esile kerkinud Jumala vaimust. Samal ajal oli mu sees aga pidev rahutus. Mõtlesin: "Madis, nüüd oled sa küll täiega puusse pannud, kõik muudkui ootavad, et nüüd midagi toimiks, aga sina ainult passid ja lased neil segaduses olla. Jumal, palun tee kiiresti nii, et keegi hakkaks palvetama või anna mingi sõna või midagi, et minust halba muljet ei jääks." Järgmiseks aga tundsin, kuidas minu enda palve oli sellisena täiesti ebasiiras, ma tegin enda heaolu pärast Jumalale ettekirjutusi (olles eelnevalt valjusti öelnud kõigile nii, nagu ma ütlesin). Mõistsin, et seda ei saa nimetada siiraks ja alandlikuks Jumala palge otsimiseks. Mulle meenus Laul 15:1-2 (uues tõlkes). Jumal on huvitatud tõelistest asjadest ning neist, kes räägivad tõtt oma südames. Tõsiseltvõetavad on Jumala jaoks need, kes Tedagi tõsiselt võtavad.
Kõik, mis meil on ja mida meie teeme ja oleme on Jumala oma. Ei ole midagi sellist, mis on meie jõust ja mõistusest sündinud. Hea meelde tuletada enesele vahel kõiki neid asju, millega Jumal meid õnnistanud on. PP - ei ole meie oma..ei ole see, et ehitame midagi ja hiljem kutsume Jumala sinna..vaid see on midagi, mida Jumal tahab teha meie rahva keskel.. Ja meie õnnistuseks kasutab Ta meid. See üritus on üleni Jumala oma.. mitte meie otsused, ideed, teod - meist sõltuv, meie tublidusest, asjalikkusest. Vaid Jumalast. Meie oleme Jumala omad. PP on Isa oma. Üleni.
Mõtle selle osa peale, mis sul on PP korraldamisel..see ei ole sinu teha. sinu ideed. Vaid Jumal kasutab Sind. Ole talle avatud. See on Jumala töö. Tema oma, antud meie kätte.
Olla lihtsalt osaline. Minu panus on olla kanal. Nüüd on vaja lasta Jumalal teha mind puhtaks, et mina saaksin olla vahendiks ja kasutatav.
Peab õppima vastu võtma seda, mis Jumalal on meile anda ning lahti laskma sellest, mis ei ole Temalt.
Apostlite tegudes on koht, mis ütleb, et Jumal lisas päästetuid päevast päeva nende hulka. Seda kirjakohta lugedes on tekkinud mõte, et see on vägev, aga Eestiga ei ole tekkinud mingisugust seost. Nähes aga seda, mis toimub praegu Viljandis, kus inimesed tulevad Jumala juurde ja et ka PP seal toimub, siis on selge, et see on ka Eestis võimalik.
Ära sea piire sellele, mis Sinu arvates Jumal peaks PPl tegema. Jumal ei ammendu - selleks, et saada maksimaalselt Jumalaga osadus, tuleb kuulata Jumala häält ja otsida Tema palet, siis tuleb ka viis ja vorm.
Jumal on hea ja suurepärane, oluline on otsida tema palet ja tema tahet. Jumal on alati olemas, ta tahab kõiki õnnistada ja tervendada!
Õnnistatud jõuluaega kõigile!
Madis
Kui me alustasime palvetamist, siis oli kõigepealt pikk vaikus. Olin kõigile öelnud, et tahan nendega koos otsida Jumala palet, Teda ja ainult Teda ennast, nii et ka palved, mis me välja ütleme, oleksid esile kerkinud Jumala vaimust. Samal ajal oli mu sees aga pidev rahutus. Mõtlesin: "Madis, nüüd oled sa küll täiega puusse pannud, kõik muudkui ootavad, et nüüd midagi toimiks, aga sina ainult passid ja lased neil segaduses olla. Jumal, palun tee kiiresti nii, et keegi hakkaks palvetama või anna mingi sõna või midagi, et minust halba muljet ei jääks." Järgmiseks aga tundsin, kuidas minu enda palve oli sellisena täiesti ebasiiras, ma tegin enda heaolu pärast Jumalale ettekirjutusi (olles eelnevalt valjusti öelnud kõigile nii, nagu ma ütlesin). Mõistsin, et seda ei saa nimetada siiraks ja alandlikuks Jumala palge otsimiseks. Mulle meenus Laul 15:1-2 (uues tõlkes). Jumal on huvitatud tõelistest asjadest ning neist, kes räägivad tõtt oma südames. Tõsiseltvõetavad on Jumala jaoks need, kes Tedagi tõsiselt võtavad.
Kõik, mis meil on ja mida meie teeme ja oleme on Jumala oma. Ei ole midagi sellist, mis on meie jõust ja mõistusest sündinud. Hea meelde tuletada enesele vahel kõiki neid asju, millega Jumal meid õnnistanud on. PP - ei ole meie oma..ei ole see, et ehitame midagi ja hiljem kutsume Jumala sinna..vaid see on midagi, mida Jumal tahab teha meie rahva keskel.. Ja meie õnnistuseks kasutab Ta meid. See üritus on üleni Jumala oma.. mitte meie otsused, ideed, teod - meist sõltuv, meie tublidusest, asjalikkusest. Vaid Jumalast. Meie oleme Jumala omad. PP on Isa oma. Üleni.
Mõtle selle osa peale, mis sul on PP korraldamisel..see ei ole sinu teha. sinu ideed. Vaid Jumal kasutab Sind. Ole talle avatud. See on Jumala töö. Tema oma, antud meie kätte.
Olla lihtsalt osaline. Minu panus on olla kanal. Nüüd on vaja lasta Jumalal teha mind puhtaks, et mina saaksin olla vahendiks ja kasutatav.
Peab õppima vastu võtma seda, mis Jumalal on meile anda ning lahti laskma sellest, mis ei ole Temalt.
Apostlite tegudes on koht, mis ütleb, et Jumal lisas päästetuid päevast päeva nende hulka. Seda kirjakohta lugedes on tekkinud mõte, et see on vägev, aga Eestiga ei ole tekkinud mingisugust seost. Nähes aga seda, mis toimub praegu Viljandis, kus inimesed tulevad Jumala juurde ja et ka PP seal toimub, siis on selge, et see on ka Eestis võimalik.
Ära sea piire sellele, mis Sinu arvates Jumal peaks PPl tegema. Jumal ei ammendu - selleks, et saada maksimaalselt Jumalaga osadus, tuleb kuulata Jumala häält ja otsida Tema palet, siis tuleb ka viis ja vorm.
Jumal on hea ja suurepärane, oluline on otsida tema palet ja tema tahet. Jumal on alati olemas, ta tahab kõiki õnnistada ja tervendada!
Õnnistatud jõuluaega kõigile!
Madis
27. november
Jumal igatseb, et Ta oleks meie eludes esikohal. Täielikult esimene. Tema otsimine oleks kõik. Kuigi Ta on nii palju meile andnud ja paljuga meid õnnistanud, ei taha Ta et see, mis ta meile andnud on - meie elud, meie kutsumus, meie teenistus, oleks olulisem kui olla koos Temaga. Jumal on sellest kõigest üle ja olulisim, keda armastada, teenida ja tunda.
„Kuidas saan elada Sulle, nagu sina oled elanud mulle?“
Kuidas saame meie elada Jeesusele nii, nagu Tema on elanud meile? Andes kõik, ohverdades kõik. See on tõeline teenistus. mida Jumal väärib.
Olla Jumala lähedal, Temale tõeliselt ligi, tähendab ka seda, et meie süda on tõeliselt avatud – paneme kõik Tema ette maha, kogu oma elu ja mõtted. Ja kogu oma usu ja lootuse paneme Temale. Kuna aga me siiski elame selle maailma keskel, mis on ükskõikne ja teeb haiget, siis vahel ei julge me end ka Jumala lähedale asetada kartuses haiget saada, olla liiga haavatav, loota liiga palju. Kõrgelt kukkumine on valus. Vahel tundub lihtsam olla ükskõikne selle maailmaga koos. Nii ei saa haiget. Nii ei teki vastuolu, konflikti ja südame kripeldust. Oleme nagu maailm, sest nii on lihtsam. Me ei kuku, ei saa haiget. Ainult et siis me ka tõeliselt ei ela. Ei näe igavest ega tunne ajatut. Me peame minema tagasi oma südame juurde, oma Jumala juurde, ka siis kui oleme haiget saanud, sest ainult see, see tõeline, hoiab meid ka tõeliselt elus.
Süda. Minu süda. Inimesena üldiselt otsustame/kaalume/elame kas vastavalt oma mõistusele või südamele. Peas on palju häid ideid, loogikat ja arusaamu – mõtteid on nii palju, need tulevad ja lähevad ja iga hetk toob uusi. Kõik, mis on aga südamel, on see, milles on tõde. See miski, mille Jumal su südamesse on märkinud, on see, mis jääb.
Oleme võõrad siin maal, seepärast ehk tundub siin nii palju mõistmatut, keerulist rasket ja ehk seepärast me ka vahel tunneme end jõuetuna. Jumal aga ei ole sellest maailmast. Meiegi Tema lastena ei ole siit maailmast. Jumal tahab anda meile juba uue maailma südant, uue maailma mõtteid ja tahab, et oleksime uue maailma ehk Jumala kuningriigi lapsed. Paljudele on Jumal südamele pannud uue maailma mõtteid, aga meie mõistus neid võib olla veel ei usu. Või ehk ei julge uskuda?
PP suhtes võib olla palju ärevust, rahutust, põnevust, kuid eelkõige Jumal tahab, et me seisaksime kindluses ja rahus. Usaldades Teda täiesti ja käies ning elades reaalse teadmise ja kindlusega, et see kõik on Jumala käes. Temal on kindel plaan. Ja see on hämmastav.
Meeskonnana, Jumala töötegijatena on oluline ka üksmeeles paluda. Ja paluda õnnistust, tarkust ja tunnetust ka PP juhile, Laurile. Ärgem unustagem teda oma palvetes ja palume talle visiooni ja pilku, mis näeb üle detailide, üle piiride, üle inimliku.
Jumal on hämmastav. Piiritu, sügav. Ja lõputult hea.
Ülestähendusi tegi Marii, kellele olen väga tänulik.
Õnnistusi kõigile,
Madis
„Kuidas saan elada Sulle, nagu sina oled elanud mulle?“
Kuidas saame meie elada Jeesusele nii, nagu Tema on elanud meile? Andes kõik, ohverdades kõik. See on tõeline teenistus. mida Jumal väärib.
Olla Jumala lähedal, Temale tõeliselt ligi, tähendab ka seda, et meie süda on tõeliselt avatud – paneme kõik Tema ette maha, kogu oma elu ja mõtted. Ja kogu oma usu ja lootuse paneme Temale. Kuna aga me siiski elame selle maailma keskel, mis on ükskõikne ja teeb haiget, siis vahel ei julge me end ka Jumala lähedale asetada kartuses haiget saada, olla liiga haavatav, loota liiga palju. Kõrgelt kukkumine on valus. Vahel tundub lihtsam olla ükskõikne selle maailmaga koos. Nii ei saa haiget. Nii ei teki vastuolu, konflikti ja südame kripeldust. Oleme nagu maailm, sest nii on lihtsam. Me ei kuku, ei saa haiget. Ainult et siis me ka tõeliselt ei ela. Ei näe igavest ega tunne ajatut. Me peame minema tagasi oma südame juurde, oma Jumala juurde, ka siis kui oleme haiget saanud, sest ainult see, see tõeline, hoiab meid ka tõeliselt elus.
Süda. Minu süda. Inimesena üldiselt otsustame/kaalume/elame kas vastavalt oma mõistusele või südamele. Peas on palju häid ideid, loogikat ja arusaamu – mõtteid on nii palju, need tulevad ja lähevad ja iga hetk toob uusi. Kõik, mis on aga südamel, on see, milles on tõde. See miski, mille Jumal su südamesse on märkinud, on see, mis jääb.
Oleme võõrad siin maal, seepärast ehk tundub siin nii palju mõistmatut, keerulist rasket ja ehk seepärast me ka vahel tunneme end jõuetuna. Jumal aga ei ole sellest maailmast. Meiegi Tema lastena ei ole siit maailmast. Jumal tahab anda meile juba uue maailma südant, uue maailma mõtteid ja tahab, et oleksime uue maailma ehk Jumala kuningriigi lapsed. Paljudele on Jumal südamele pannud uue maailma mõtteid, aga meie mõistus neid võib olla veel ei usu. Või ehk ei julge uskuda?
PP suhtes võib olla palju ärevust, rahutust, põnevust, kuid eelkõige Jumal tahab, et me seisaksime kindluses ja rahus. Usaldades Teda täiesti ja käies ning elades reaalse teadmise ja kindlusega, et see kõik on Jumala käes. Temal on kindel plaan. Ja see on hämmastav.
Meeskonnana, Jumala töötegijatena on oluline ka üksmeeles paluda. Ja paluda õnnistust, tarkust ja tunnetust ka PP juhile, Laurile. Ärgem unustagem teda oma palvetes ja palume talle visiooni ja pilku, mis näeb üle detailide, üle piiride, üle inimliku.
Jumal on hämmastav. Piiritu, sügav. Ja lõputult hea.
Ülestähendusi tegi Marii, kellele olen väga tänulik.
Õnnistusi kõigile,
Madis
23. oktoober
Istusime eile õhtul koos Madise ja Janaga ning palvetasime, jagasime ja arutasime natuke ning tahtsime mõningaid mõtteid, mis esile kerkisid, ka ülejäänud tiimiga jagada..
Palvetades koos PP pärast, oli erinevaid mõtteid, mis kõlama jäid. Omavahel jagades ja arutades, need ka suurel määral kattusid. Suures osas olid need seotud arusaamisega meie alandlikkusest ja jumalakartusest.
Sel aastal tehes PP-d oleme suures osas ette võtnud selle väga suure entusiasmiga, tahtes teha seda võimalikult hästi. Samuti ka tahtes seda teha võimalikult Jumala plaani järgi. Ehk on hea meil aga meeles pidada, et ei ole vaid supertiim, väga head ideed, tõelised Jumala töö tegijad. Vaid on vaid õigupoolest Issanda halastus. Mitte meie lähme ja teeme ja näitame inimestele, kuidas tuleb teha. Vaid meie - meie kõik - põlvili Jumala ees, paludes Tema halastust ja armu. Et Jumal oleks armuline Eesti rahva ja noortele ja meile endile ning viiks ja kannaks meid ja ka seda üritust läbi oma plaani mööda. Ja seda mitte vaid noogutades ja nõus olles vaid reaalselt rakendades oma elus.
Sellega seoses tuli ka südamesse sõna kakskeelsus – mõte selles, et kui oleme plaves Jumala ees oskame tihti öelda neid õigeid sõnu ja alandlikke palveid. Kui me aga oleme teineteisega, maailmaga, oma asjade, tegevuste sees. Kas me räägime seda sama keelt? Seda sama alandlikkuse keelt? Kuulekuse keelt? Jumalakartlikkuse keelt. Hoiatus kahepalgelisuse eest, mis võib tulla nii kergesti. Pärast palveaega, väljaspool palvekoosolekut käitume vahel teisiti. Mina ütlen, mina tahan, mina arvan.. Ehk on vaja rohkem tundlikkust teineteise ja Jumala suhtes? On vaid üks keel ja see räägib armastusest ja austusest Jumala vastu.
Oluline on lasta Jumalal juhtida ja ehk mõelda rohkem läbi ja palvetada rohkem nende asjade pärast, mis Jumal tahaks öelda. Tihti räägime väga palju ja ei ütle õigupoolest midagi. Koos olles ehk rohkem jagada mõtteid, ideid, mis on ajapikku tulnud pähe või südamesse, mitte vaid hetke ajel välja pilduda kõike, mis pähe tuleb ja mille üle me vahel hetkegi pikemalt mõelnud arutlenud ei ole.
Jumal armastab igaüht meist. Ja see kõik algab meie eneste südameist. Meie kõigi. Jumal tahab meid kõiki hoida, Tema käsi, haare meie südames.(Ül 8:6-7 ) Meie eneste puhtus ja pühitsus on Talle olulised, sest siis saame tõeliselt kuulda Tema häält ja mõista Tema plaane. Jumal tahab meie kätte tahab anda väga palju, aga seda ei saa teha suvaliselt. Ta igatseb, et me oleksime tema käes kui savi,.
Vaid selle jõu ja armastusega, mllega tema meie südameid tõmbab saame meie tõmmata teisi Jumala juurde. Jumal igatseb meid ja tahab ennekõike meid endale. Jumal tuli ja pakkus meile iseend, Ta igatseb ennekõike meie südant ja armastust.
Õnnistatud Jumala otsimist teile:)
Marii
Palvetades koos PP pärast, oli erinevaid mõtteid, mis kõlama jäid. Omavahel jagades ja arutades, need ka suurel määral kattusid. Suures osas olid need seotud arusaamisega meie alandlikkusest ja jumalakartusest.
Sel aastal tehes PP-d oleme suures osas ette võtnud selle väga suure entusiasmiga, tahtes teha seda võimalikult hästi. Samuti ka tahtes seda teha võimalikult Jumala plaani järgi. Ehk on hea meil aga meeles pidada, et ei ole vaid supertiim, väga head ideed, tõelised Jumala töö tegijad. Vaid on vaid õigupoolest Issanda halastus. Mitte meie lähme ja teeme ja näitame inimestele, kuidas tuleb teha. Vaid meie - meie kõik - põlvili Jumala ees, paludes Tema halastust ja armu. Et Jumal oleks armuline Eesti rahva ja noortele ja meile endile ning viiks ja kannaks meid ja ka seda üritust läbi oma plaani mööda. Ja seda mitte vaid noogutades ja nõus olles vaid reaalselt rakendades oma elus.
Sellega seoses tuli ka südamesse sõna kakskeelsus – mõte selles, et kui oleme plaves Jumala ees oskame tihti öelda neid õigeid sõnu ja alandlikke palveid. Kui me aga oleme teineteisega, maailmaga, oma asjade, tegevuste sees. Kas me räägime seda sama keelt? Seda sama alandlikkuse keelt? Kuulekuse keelt? Jumalakartlikkuse keelt. Hoiatus kahepalgelisuse eest, mis võib tulla nii kergesti. Pärast palveaega, väljaspool palvekoosolekut käitume vahel teisiti. Mina ütlen, mina tahan, mina arvan.. Ehk on vaja rohkem tundlikkust teineteise ja Jumala suhtes? On vaid üks keel ja see räägib armastusest ja austusest Jumala vastu.
Oluline on lasta Jumalal juhtida ja ehk mõelda rohkem läbi ja palvetada rohkem nende asjade pärast, mis Jumal tahaks öelda. Tihti räägime väga palju ja ei ütle õigupoolest midagi. Koos olles ehk rohkem jagada mõtteid, ideid, mis on ajapikku tulnud pähe või südamesse, mitte vaid hetke ajel välja pilduda kõike, mis pähe tuleb ja mille üle me vahel hetkegi pikemalt mõelnud arutlenud ei ole.
Jumal armastab igaüht meist. Ja see kõik algab meie eneste südameist. Meie kõigi. Jumal tahab meid kõiki hoida, Tema käsi, haare meie südames.(Ül 8:6-7 ) Meie eneste puhtus ja pühitsus on Talle olulised, sest siis saame tõeliselt kuulda Tema häält ja mõista Tema plaane. Jumal tahab meie kätte tahab anda väga palju, aga seda ei saa teha suvaliselt. Ta igatseb, et me oleksime tema käes kui savi,.
Vaid selle jõu ja armastusega, mllega tema meie südameid tõmbab saame meie tõmmata teisi Jumala juurde. Jumal igatseb meid ja tahab ennekõike meid endale. Jumal tuli ja pakkus meile iseend, Ta igatseb ennekõike meie südant ja armastust.
Õnnistatud Jumala otsimist teile:)
Marii
Subscribe to:
Posts (Atom)