Istusime eile õhtul koos Madise ja Janaga ning palvetasime, jagasime ja arutasime natuke ning tahtsime mõningaid mõtteid, mis esile kerkisid, ka ülejäänud tiimiga jagada..
Palvetades koos PP pärast, oli erinevaid mõtteid, mis kõlama jäid. Omavahel jagades ja arutades, need ka suurel määral kattusid. Suures osas olid need seotud arusaamisega meie alandlikkusest ja jumalakartusest.
Sel aastal tehes PP-d oleme suures osas ette võtnud selle väga suure entusiasmiga, tahtes teha seda võimalikult hästi. Samuti ka tahtes seda teha võimalikult Jumala plaani järgi. Ehk on hea meil aga meeles pidada, et ei ole vaid supertiim, väga head ideed, tõelised Jumala töö tegijad. Vaid on vaid õigupoolest Issanda halastus. Mitte meie lähme ja teeme ja näitame inimestele, kuidas tuleb teha. Vaid meie - meie kõik - põlvili Jumala ees, paludes Tema halastust ja armu. Et Jumal oleks armuline Eesti rahva ja noortele ja meile endile ning viiks ja kannaks meid ja ka seda üritust läbi oma plaani mööda. Ja seda mitte vaid noogutades ja nõus olles vaid reaalselt rakendades oma elus.
Sellega seoses tuli ka südamesse sõna kakskeelsus – mõte selles, et kui oleme plaves Jumala ees oskame tihti öelda neid õigeid sõnu ja alandlikke palveid. Kui me aga oleme teineteisega, maailmaga, oma asjade, tegevuste sees. Kas me räägime seda sama keelt? Seda sama alandlikkuse keelt? Kuulekuse keelt? Jumalakartlikkuse keelt. Hoiatus kahepalgelisuse eest, mis võib tulla nii kergesti. Pärast palveaega, väljaspool palvekoosolekut käitume vahel teisiti. Mina ütlen, mina tahan, mina arvan.. Ehk on vaja rohkem tundlikkust teineteise ja Jumala suhtes? On vaid üks keel ja see räägib armastusest ja austusest Jumala vastu.
Oluline on lasta Jumalal juhtida ja ehk mõelda rohkem läbi ja palvetada rohkem nende asjade pärast, mis Jumal tahaks öelda. Tihti räägime väga palju ja ei ütle õigupoolest midagi. Koos olles ehk rohkem jagada mõtteid, ideid, mis on ajapikku tulnud pähe või südamesse, mitte vaid hetke ajel välja pilduda kõike, mis pähe tuleb ja mille üle me vahel hetkegi pikemalt mõelnud arutlenud ei ole.
Jumal armastab igaüht meist. Ja see kõik algab meie eneste südameist. Meie kõigi. Jumal tahab meid kõiki hoida, Tema käsi, haare meie südames.(Ül 8:6-7 ) Meie eneste puhtus ja pühitsus on Talle olulised, sest siis saame tõeliselt kuulda Tema häält ja mõista Tema plaane. Jumal tahab meie kätte tahab anda väga palju, aga seda ei saa teha suvaliselt. Ta igatseb, et me oleksime tema käes kui savi,.
Vaid selle jõu ja armastusega, mllega tema meie südameid tõmbab saame meie tõmmata teisi Jumala juurde. Jumal igatseb meid ja tahab ennekõike meid endale. Jumal tuli ja pakkus meile iseend, Ta igatseb ennekõike meie südant ja armastust.
Õnnistatud Jumala otsimist teile:)
Marii
No comments:
Post a Comment