17. märts

Ülistamise kohustusest
Filipi 2:9-11 (Hümn Kristusele)
Ps 2
Kõik peavad ülistama Kristust. Need, kes on ülal taevas, need kes on siin maa pea ja ka need, kes on maa all. Jumalat peavad ülistama nii inglid kui päästetud hinged Jumala juures, nii usklikud ja uskmatud kui ka maa peal asuvad kurjad vaimud. Samamoodi peavad seda tegema kurjad vaimud põrgus, aga ka päästmata hinged sealsamas. Igal juhul peab iga keel tunnistama Jumalat kui kõige kõrgemat ja Kristust kui tema võitud universumi valitsejat. Jumala armust on meil võimalus valida, kas teha seda tema läheduses ja osaduses või sellest väljaspool.

Mida tähendab siis Kristuse tunnistamine selles kirjakohas? Tunnistamine (kr.k) – nõustumine, kinnitamine. Kui me Jumalast tunnistame, siis nõustume ja kinnitame oma sõnade ja tegudega seda, kes ta tegelikult on.

Kuidas ülistada? Me ei pea laulma, võime ka näiteks tantsida või teha ükskõik mida, mis Jumalat austab ja temast tunnistab. See, kuidas me räägime Jumalast, need sõnad, mida me kasutame palvetades, on ülistus. Kui me neid sõnu palvetame, peaksime ennast häälestama ülistuse lainele. Isegi, kui me palume midagi, peaksime seda tegema ülistades. Kui hakata Jumalat kirjeldama nii, et see on tõega vastavuses, siis sellest tulebki välja ülistus.

Sk 7:11
Ilm 3:15-16
Me peame kiiresti reageerima, see on see, mida Jumal meid ootab. Peame reageerima kiiresti ka palvetades, ka vaimus, sest need asjad, mis selles maailmas juhtuvad, juhtuvad liiga kiiresti. Ja kui me ei reageeri ja teeme oma kõrvad kurdiks kuulma ja tahame oodata selget märki, et katus praguneks, siis seda ei tule. Peame olema väga kuumad, et Jumal selliselt meie elus tegutseks. Kui Jumal käsib sul kellegi tunnistada või kellegiga rääkida, siis tuleb seda viivitamatult teda. Kui su maja põleb ja sa helistad tuletõrjesse ja dispetšer ütleb sulle maheda häälega „jaa, ma mõtlen selle peale, varsti peaks vist jah saatma selle auto“, siis on juba hilja – see maja on põlenud.

Olgem altid ülistama ja paluma, saame sellega olla õnnistuseks ja teenida teisi inimesi. Meie peaksime end ette valmistama PP koosolekuteks, et me ei läheks ainult saama vaid Jumalale au andma. Meil on olemas igatsus Jumala järele ja tema ilmutuse ja sõna järele, et need asjad toimiksid, aga see praegu ei tule meile enam niisama vaid selleks on vaja püsivust.
Meeleparanduseta ja pühitsuseta ei saa me seda üleüldse kätte ja seetõttu on kohane seda meelde tuletada. Et Jumal saaks tulla ja teha vägevaid asju, mida ta tahab teha, siis Jesaja ja Ristija Johannes annavad selleks hea juhise.
Js 40:3... Lk 3:4...
... siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet
Seepärast ongi vaja väikeste asjadeni välja Jumala otsimist ja tema austamist kõigis detailides ning oma südame puhtuse hoidmist, sest südamest lähtub elu.
Talitsege oma keelt ja siis te kontrollite ka kogu oma keha (Jk 3).
Me ei tohiks lõõpida ega teisi mõnitada (Ef 5:4)

Piibel mitte ei sisalda tõde, vaid Piibel on tõde. Meil tarvitsebki otsida esmalt Jumala riiki (mitte ainult sõnadega, vaid päriselt!). Me ei saa jagada midagi, mida meil ei ole. Ülistamine ja palvetamine võivad olla napisõnalised.

Tänud Liisule, kes kõik üles kirjutas :)