Veel kolm päeva ootamist! Ma mõtlen pidevalt Temale. Mis siis, kui ma enam ei meeldi Talle? Oh oleks juba reede!
Täna oli koolis lahe – peale teist tundi läks poiste vetsus mingi toru katki ja kogu kool ujus. Hea oli, et see haisev toru polnud… Ülejäänud tunnid jäid ära, ning ma läksin Merkaga parki. Päike paistis ja oli väga soe. Rääkisin Merkale, et näen oma Kallimat Piiblipäevadel ja et ma juba loen tunde selleni. Merka tahtis ka tulla. Ta lubas vanematelt luba küsida, kuid arvas, et nagunii saab. Ta palus, et ma teda ka oma Kallimale tutvustaks. Lubasin seda teha.
Käisin trennis, ning koju jõudes otsustasin kirjutada oma Kallimale kirja. Enne seda õppisin homseks kõik ära, et ei peaks pärast enam sellega tegelema. Kirjutasin Talle, et ma armastan Teda. Kirjutasin Talle kõigest, mis viimastel nädalatel oli juhtunud. Kui ma kirjutasin, siis mulle tundus, nagu oleks Ta seisnud minu kõrval. Justkui ma polekski pidanud kirjutama, vaid oleks võinud kõike seda lihtsalt välja öelda ja Ta oleks mind kuulnud. Igatsen Tema järele…
No comments:
Post a Comment