Rahu. Kui palume rahu, siis kas me oleme tegelikult selleks valmis - nii vaimselt kui füüsiliselt. Kas me oleme valmis vastu võtma kõiki neid õnnistusi ja andeid, mida me palume. Kui eriline on tunda seda, kui palume Jumalalt rahu mingite asjade pärast ja kogeme reaalselt seda, kuidas Jumal teeb meie südame kergeks ja tõesti võta sellelt koorma ja toob hämmastava rahu. Nii suure rahu, et unustame, millise probleemi pärast seda rahu üldse igatseme.
Kui oluline on see, et oleme südamelt puhtad. Kui me ei ole täielikult Jumalas siis võib meie sõnad olla pigem needuseks, sest nendes ei ole elu. Kui me ise oleme tühjad ja meil ei ole midagi anda, siis anname edasi veel mingit esinemist või emotsioone ja kui keegi peaks rajama oma usu selle peale, siis võivad nad tõesti Jumalas pettuda. Malaki 2:1-2
Me peaksime jagama Jumalast inimestele selliselt, et oleme ise ülevoolavalt täidetud Jumala Vaimuga. Selliselt täidetud, et seda on üle ja see voolab meist loomulikult välja. Sest kui meil endil on pisku, oleme vaid 10% täidetud Vaimuga ja anname ka selle ära, siis me põleme läbi.
Me vajame Jumala rõõmu. Kui me ei oska tunda rõõmu asjadest, mis Jumalale rõõmu valmistavad ja tunneme pigem kadedust nende suhtes, kes seda kogevad, siis on meil vaja meelt parandada. Kes on Jumala Vaimus, neil on rõõm sellest, mida Issand teeb.
No comments:
Post a Comment