Ülistusest

Väga palju on viimasel ajal diskuteeritud selle üle, mis on ülistus ja mis ei ole. Viimasel ajal eriti olen mina ja mõned teised PP tiimi liikmed sellega väga lähdalt kokku puutunud, mis paneb mind ka liigutama oma näppe, et see siia kirja saada.

Alustuseks tahaksin öelda, et Piibel on kaanest kaaneni tõde, ning kõik mis seal kirjas on, miski pole "tõlgendamise asi". Seega meil kristlastena tuleks otsida vastuseid eelkõige sealt, mitte diskuteerida, et mis meie arvame ülistuse kohta. Samuti ka kõik siinsed mõtted on saadud Piibli lugemise ja palvetamise kaudu.
Jumal on hea ja annab meile tarkuse.


Alustuseks tahaksin ära mainida kohe, et ülistus ei ole muusika. Ülistus ei ole see, et sa lähed ja kuulad bändi ja laulad kaasa ja tahad sealt saada oma annuse Püha Vaimu. Ja kui sa seda ei saa (ehk siis ilmselt bänd oli kehva), siis sa lähed ja ütled, et ülistus oli jura. See ei käi niimoodi. See ei saa juba sellepärast käia niimoodi, et "Piibliajal" ei olnud vägevaid ülistusbände. Vaatame, mida Piibel räägib sellest, et mis on ülistus.

1) Sinu elu peab olema ülistus.

1Kr 10:31
31 Niisiis, kas te nüüd sööte või joote või teete midagi muud -
tehke seda Jumala austamiseks!

Ma olen tegelikult mõelnud, et see salm võtab ülistuse definitsiooni ja olemuse 100% kokku. Mis tähendab siis seda, et ükskõik, mida me ka parajasti ei teeks, meie eludest peab paistma ja särama Jumala au, suurus, Vaimu Vili ja armastus. Kõik see toob ülistust Jumalale. Seega on ülistuse esimene ja kõige tähtsam asi see, et meie eludest peab peegelduma Jumal, Jeesuse armastus inimeste vastu, Tema kaastunne..Ainult siis ja AINULT siis saab Jumal meile anda suuri vaimuande, millega me saame tuua veel suuremat ülistust Tema nimele ja seda siis juba inimeste poolt, keda me teenime. Seega selleks, et me võiksime ainuüksi olla viljakad (et tuua inimesi Jumalae lähemale) peab meie elu valitsema ülistus, ülistus sellenäol, et meie tegemised, käitumine, kõne ja eeskuju võiks peegeldada Jumala valgust ja Tema headust. Sest ilma Jumalata me ei suudaks olla kunagi maailma valgus, sool, eeskujuks ja tasased oma kõnes. Kunagi toodi välja üks küsimus, et mida see peaks tähedama, et Jumal on loonud meid, et me Teda ülistaksime..ja see ongi see: Meie elu peab olema ülistus Jumalale - sinu teod, sõnad, Vaimu Viljad, usk!

2) Kes peaksid Ülistama?


Fl 2:9-11
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime,
mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv
nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand -
Jumala Isa kirkuseks


Kogu universum on kutsutud selles kirjakohas ülistama Jeesust ("et Jeesuse nimes nõtkuks..tunnistaks..")!! [Ps 2]

See kohustus siis kellele?
1) Inglitele taevas (Ilm 4:2-9)
2) Lunastatud hingedele (Ilm 4:10-11)
3) Alandlikele uskujatele maailmas (Rm 10:9)
4) Mässumeelsetele mitte-uskujatele maailmas (2Ts 1:7-9)
5) Deemonitele ja kadunud inimkonnale maapeal ja põrgus. (1Pt 3:18-22)

Mis tähendab seda, et selles kirjakohas on loetletud üles kõik mõtlev ja füüsiliselt elav, ning kõigile on langenud kohustus ülistada Jeesust.
Kuidas see siis peaks rakenduma mitte-uskujatele? Töötades siin läbi kõike seda head materjali, mida pakub meile Sõna, siis jõudsin mõtteni, et tegelikult maailma loomisest saati on Jumala suurus saanud kõigile avalikuks. Nimelt juba sellega, et Ta lõi ja disainis maailma meie jaoks.

Rm 1: 20
20 Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja
jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse
tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada

Piiblis isegi ei mõelda algupärast loomingut, vaid Tema jätkuvaid, igavesi tegusid ja hoolt. Tema tehtu on see, mida Ta oma väes ja headuses saavutab, ning annab selle taevale ja maale. Piibel toob sellega seoses ka välja, et kõik on selle sama loominguga kokku puutunud ja igaüks on saanud teada oma elus mingil perioodil, et see kõik on Jumalast. Sellest Roomlastele 1:20 kirjakohast öeldakse väga karmilt, et "Nad ei saa endid vabandada..." - Jumal paneb kõigile süüks Tema loomingu mitte-teadvustamist. Süükoorem langeb sellele, kes keeldub teadvustamast ja vastu võtmast, mida Jumal on näidanud neile endast, läbi oma loomingu. Isegi need, kes pole saanud kuulda Evangeeliumi, on saanud selge tunnistuse Jumala eksistentsist ja loomusest. Nad on selle oma filosoofiate ja võltsteooriatega alla surunud. Kui inimene reageerib sellisele nö ilmutusele, isegi kui see on lihtsalt loodu ümberringi, Jumal teeb selle ka võimalikuks, et see inimene kuuleks evangeeliumi. (Ap 8:26-39)




Tulles tagasi Fl 2 kirjakoha juurde, siis 11 salmis on kasutatud sõna "tunnistama", kreeka keelne sõna selle kohta tähendab ka "kinnitama", "nõustuma", mis on tegelikult see, mida kõik lõpuks teevad. Meil on ainult valik - kas teha seda puhtsüdamilikult ja õnnistatult või mittetahtlikult ja piinarikkalt.


3) Ükskõik, mis vahendit ei kasutataks, kõike, mis tuleb südamest, võib kasutada ülistuseks!

Tuletan veel meelde, et sinu elu peab olema Jumalale ülistuseks!
Väga hea on ka lugeda seda, kuidas Taavet või prohvetid VT ülistasid Jumalat. Nimelt nad lihtsalt kirjeldasid seda, millisena nad näevad Jumalat, mida Jumal on teinud nende jaoks ja mille eest nad on tänulikud. See on sisuliselt palve. Ja siit ka see, et ülistuse kõige tähtsaim osa on osadus Jumalaga. See on ka selle aasta PP teema - Püsiühendus Jumalaga. Me peame mõistma, et meil ei ole vaja iga päev "võtta aega palveks". Jumal on koguaeg meie kõrval, me saame koguaeg Temaga rääkida. Hüüa Ta poole, räägi Talle, kuidas sa Teda näed, mis Ta tähendab su jaoks ja see on Temale meeldivaks ülistuseks.

Kuid tuleb mõelda selle peale, et meie Jumal on tõe ja õigluse Jumal. Ja ta näeb sind läbi. Sellepärast ma hoiatan ja kutsun üles, et ülistada tuleb puhta südamega, ära valeta Jumalale. Talle ei ole meelepärane see, et sa räägid Talle palju ilusaid sõnu, pigem kui sul on südames üks-kaks lauset, millega sa Teda saaksid kirjeldada, tänada (ja sellega ülistada), siis ütle need välja ja ainult need. Ma kinnitan, et kui me otsime seda osadust, siis meile tuleb südamesse aina rohkem ja rohkem suuri ja ülistavamaid sõnu, mida jagada Jumalale. Osadusest saab ülistus, ülistusest saab Jumala au paista, läbi sõnade, mis tulevad meie südamest ja mis räägivad Tema kohta, ja ülistuse kaudu me saame kanda ka vilja inimestele "maailmas".

Huvitav ja samas ka väga karm oli üks jutuajamine mul vana tuttavaga, kellega vestlesin Jumalast ja seal juures ka ülistusest veidikene. Tema mõtteviis on selline, et paneks aga pidu 24/7 ja siis läheks pärast seda elu siin põrgusse ja seal paneks oma teiste sõpradega pidu edasi. Ühesõnaga, et koguaeg oleks pidu. Mida ta siis ei tea (ja mida ka mina tookord ei teadnud) on see, et põrgus ongi "pidu" kui kõik siin maailmas otsa saab, kuid milline pidu? Nimelt ülistus pidu. Kuna need 5, mille eelnevalt loetlesin peavad kõik ülistama Jumalat, ning seda hakatakse ja põrgus tegema. Sest sellest ei ole pääsu mitte kellegil, isegi mitte sarvikul endal. Piibel ju ise kinnitab seda mõne kirjakohaga, mis rääib sellest, kuidas kurjad vaimud ülistavad Jeesust ja Jumalat.

Lk 8:28
Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega:
"Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!"

Kuri vaim ülistas siin Jumalat sõnadega, mida ta ise uskus.
Üleskutsena küsin siis, et kas me tõesti oleme kehvemad isegi, kui kurjad vaimud?

4) Millega me siis saame ülistada?

Kui Jumal on andnud sulle mõne ande (pillimäng, laul, tants, kunst, värsiseadmine jne.), siis sa saad seda kasutada Jumala ülistamiseks. Kui sa ei pea viisi ja ei oska ega taha laulda, siis ei ole mingit käsku selle kohta. Ainukene käsk on ülistuskäsk ja kui sa kiidad Jumalat kogu oma südamest, puhta südamega ja õiglase meelega, siis see on Jumala silmis hea ülistus. Jumal ootab eelkõige, et sul oleks osadus Temaga ja seda, et su elust peegelduks välja Tema au. Mis vahenditega sa Teda ülistad see on individuaalne, peaasi, et sa ei valetaks Talle. Hoidkem meeles, et ka poolik tõde on vale Jumala silmis ja Ta näeb meid alati läbi. Seega kui bänd, kes veab ülistust on äärmiselt kehva ja algeline, siis me ei tohiks lasta kõigest sellest end heidutada. Sest ülistusaeg on ka aeg, kus oled ainult sina ja Jumal, kahekesti. See kui vägevaks ülistusteenistus meie jaoks kujuneb, see on meie endi teha, kuidas me ennast ette valmistame, et Tema häält kuulda ja Temale jagada oma austust ja armastust Ta vastu, mis tuleb südamest!
Ülistagem Jumalat.

Lõpetuseks Piiblist üks väike tunnistus sellest, et meie ülistus, ükskõik milline ka see ei oleks on austuseks Jumalale, meie ülistuse läbi inimesed pääsevad.

Rm 15:9
9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu
on kirjutatud:
"Seepärast ma tunnistan sind paganate ees
ja laulan kiitust sinu nimele."

"Et paganad hakkaksid Jumalat ülistama..." - Jumal laiendas meile ju oma armu ja halastust. Meile, kes ei olnud algupärase lepingu osalised. Seega kui meie saime päästetud tänu sellele, et keegi tuli ja ülistas Jumalat oma sõnadega, rääkides meile, kui hea, armastav ja õiglane on Jumal, siis kandub see kohustus meile edasi, kuna Jumal laseb ka meil osa saada oma headusest, armastusest ja õiglusest. Meil on oma eludest seda kõike jagada/ülistada.

"On kirjutatud.." - See on tsiteeritud Ps 18:49 ja 2Sm 22:50, kus Psalmist laulab kiitust Jumalale kõigi rahvaste seast. Mis vaikselt viitas juba paganate tulevasele päästele.
Seega ÜLISTUS OLI SEE, MIS MEID ALGUPÄRASELT TÕI LÄHEMALE JUMALALE. JA ON SEE, MILLEGA MEIE SAAME VÕITA INIMESI.
Ma ei räägi siis ülistusest, kui muusikast, vaid ülistusest, kui kõnelusest Jumala auks, rääkides Tema suurusest, tegudest meie elus ja maailmas, ja Tema armastusest meie vastu, et Ta saatis oma ainsa poja, et Ta sureks meie eest, et meie võiksime pääseda!

Ülistuses peitub võti!

Aamen!